E-laadimisjaamad piiril: keskmise suurusega ettevõtted võitlevad bürokraatiaga!

E-laadimisjaamad piiril: keskmise suurusega ettevõtted võitlevad bürokraatiaga!

Statsionaarne jaemüük Saksamaal seisab silmitsi olulise väljakutsega. Tanklaoperaatorid loodavad üha enam elektrisõidukite laadimisjaamadele, et positsioneerida end kaasaegse mobiilsusega tuleviku jaoks. Kõrged investeerimiskulud ja raskesti läbitav bürokraatlik maastik panevad aga surve alla eelkõige keskmise suurusega ettevõtted. Valju Maailm Paljude inimeste jaoks ei tasu laadimisjaamadesse investeerimine end ära. Sõltumatute bensiinijaamade föderaalse liidu (BfT) tegevjuht Carsten Müller kirjeldab järgmist olukorda: Kiirlaadimisjaamadesse jõuab vaid umbes üks elektriauto päevas. Need arvud näitavad, kui keeruline on praegune olukord laadimisjaamade operaatoritele.

2024. aastal müüsid BfT liikmed, kes esindavad Saksamaal kokku 2766 tanklat, e-laadimisjaamadele vaid 9000 kilovatttundi. See vastab umbes 100 elektritasule suuremate elektriautode puhul. Vaatamata autode arvu dünaamilisele arengule, mis tõusis 41,7 miljonilt 49,1 miljonile, on laadimisjaamade müüginumbrid endiselt kainestavad. Tanklate arv püsib stabiilselt 14 000 ringis, kuid fossiilkütuste müük on endiselt peamine tuluallikas, kuigi selle tähtsus väheneb.

Bürokraatlikud takistused e-laadimisjaamadele

Peamisteks takistusteks elektrilaadimisjaamade laienemisel on pikad kooskõlastusajad ja sageli puudulikud võrguühendused. Müller kirjeldab laadimisjaamu kui paljude keskmise suurusega ettevõtete jaoks mahakandmisele kuuluvaid objekte. Suure jõudlusega laadimisjaama (Hypercharger) paigaldamiseks vajalikud investeeringusummad võivad ulatuda kuni 350 000 euroni, mis paneb väikeettevõtetele arvestatava koormuse. Liidupäev teatab, et otsitakse eelnõu elektri- ja energiamaksuseaduse kaasajastamiseks, et vähendada bürokraatiat ja leevendada laadimisjaamade operaatorite koormust. Eelnõu annab elektrisõidukite kasutajatele võimaluse mitte pidada kahesuunalise laadimise puhul tarnijaks ja seeläbi vältida maksukohustusi.

Paljud kriitikud väljendavad aga muret. Saksa Tööstuste Föderatsioon (BDI) kurdab, et leevendusest saavad kasu eelkõige administratsioonid, mitte ettevõtted. Samuti on muret tekitav majanduslik koormus teistele valdkondadele, näiteks bioenergia maksukoormus.

Kasvavad kulud ja alternatiivsed sissetulekuallikad

Teine majanduslik risk tanklate jaoks on kavandatav miinimumpalga tõus 15 euroni. See võib veelgi suurendada tööjõukulusid, mis juba praegu moodustavad 53–62% tegevuskuludest. Seetõttu kaaluvad paljud operaatorid ka oma pakkumiste automatiseerimist või iseteenindusvõimaluste juurutamist. Need arengud võivad mõjutada paljude keskmise suurusega tanklate tulevikku, mille peamisteks sissetulekuallikateks lisaks kütusemüügile on kaupluste äri ja teenused nagu autopesulad.

Keskmise 1,25 miljoni euro suuruse aastakäibe ja 235 148 euro suuruse kasumi juures on tanklapoodides populaarseimad tooted tubakatooted (66%) ja joogid (11%), samas kui kesksel kohal on jätkuvalt fossiilkütuste müük. Aga kui kaua see nii veel kestab? Arvestades muutuvat mobiilsust ja kasvavat survet tööstusele, võib e-mobiilsuse arendamine olla Saksamaa bensiinijaamade tuleviku jaoks ülioluline.