Venemaa varilaevastik: 900 laeva ohustab Läänemerd!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Venemaa varilaevastik: ebaadekvaatse kindlustuse ja EL-i sanktsioonide vahel – fookuses turvariskid ja keskkonnaprobleemid.

Venemaa varilaevastik: 900 laeva ohustab Läänemerd!

Praeguste geopoliitiliste arengute kontekstis on Venemaa “varilaevastik” taas sattunud rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti. See salajane laevastik, mis koosneb hinnanguliselt umbes 900 vanast registreerimata laevast, on väidetavalt loodud Ukraina sõja tagajärjel kehtestatud Lääne naftaembargost kõrvalehoidmiseks. Seda teavet kinnitab Prantsuse admiral Benoit de Guibert, kes rõhutab, et La Manche'is jälgitakse iga päev umbes kümmet neist laevadest. Laevaregister näitab, et paljud nimetatud laevad ei ole sageli piisavalt kindlustatud, mis kujutab endast olulisi ohutusriske, sealhulgas keskkonnakatastroofide ohtu.

"Varilaevastiku" probleem ei piirdu ainult Venemaaga, vaid hõlmab ka teisi riike, nagu Iraan ja Põhja-Korea. See laevastik saab kasu rahvusvahelise mereõiguse liberaalsusest ja ülemaailmse mereliikluse läbipaistvuse puudumisest, mis muudab jälgimise palju keerulisemaks. Kui laevade arvu kohta on erinevaid hinnanguid – Eesti kaitseministri sõnul umbes 500, Greenpeace’i hinnangul 200 ringis –, siis vajadus selle laevastiku vastu meetmete järele on vaieldamatu.

EL sanktsioonid ja uued meetmed

Nende arengute valguses plaanib Euroopa Liit 18. sanktsioonide vooru raames laiendada Venemaa poolt nafta transportimiseks kasutatavate laevade nimekirja 77 laeva võrra. Saksamaa ja Rootsi on juba võtnud uusi meetmeid, et tugevdada kontrolli ebapiisava kindlustusega tankerite üle. Alates 1. juulist 2025 küsitakse tankerite meeskondadelt nende kindlustuskaitse kohta naftareostuse kahjude vastu. Ebanormaalsust täheldatakse kogu Euroopas ja need võivad viia võimalike sanktsioonideni.

Föderaalne transpordiminister Patrick Schnieder rõhutab kiireloomulist tervikliku pildi saamist, et oleks võimalik võtta tõhusaid meetmeid. See algatus on eriti asjakohane, sest vaatamata ELi keelule tarnib enam kui tosin laeva Venemaa toornafta otse Euroopa sadamatesse. Report Mainzi uuringud näitavad, et naftareostuse oht Läänemere elavas veekogus suureneb. Keskkonnaaktivistid, nagu Greenpeace'i aktivist Nina Noelle, kasutavad GPS-jälgimisseadmeid, et uurida võimaliku naftalaigu levikut Läänemeres.

Laevade liikumine Läänemerel

Teadete kohaselt on alates Ukraina sõja algusest kasvanud tankerite arv, mis veavad läbi Läänemere Venemaa toornaftat. Greenpeace dokumenteerib, et 2023. aastal läbis Läänemerd ligi 1000 naftatankerit, mis on suurim arv. Võrreldes 2021. aasta esimese seitsme kuuga, mil registreeriti vaid 290 tankerit, on aktiivsus murettekitav. Osa sellest laevastikust rikub selgelt EL-i sanktsioone, mis on alates 2023. aasta märtsist keelanud Venemaa toornafta saadetised ELi laevadega.

Eeskujulikud transpordid, nagu tanker Calida, mis väljus Ust-Lugast 23. augustil 2024 ja saabus Itaaliasse Augustasse 11. septembril 2024, illustreerivad selle laevastiku jälgimise väljakutseid. Satelliidiandmed näitavad, et paljud neist laevadest laadisid Venemaa sadamates ja vähendasid pärast ELi sadamatesse saabumist oma süvist, et petta võimalikke kontrolle.

EL-i Komisjon juhib tähelepanu, et sanktsioonide jälgimine on liikmesriikide ülesanne. Sellegipoolest näitab praegune olukord, et EL-i liikmesriikide, sealhulgas Saksamaa föderaalvalitsuse vaheline koostöö ja koordineerimine on hädavajalikud. Föderaalvalitsus kavatseb kehtestada sanktsioonid rohkematele naftatankeritele ning on tihedas kontaktis G7 ja ELi partneritega.

Olukord Venemaa varilaevastiku ümber on jätkuvalt pingeline ja rahvusvahelistel kogukondadel on väljakutse võtta tõhusaid meetmeid nii majanduslike kui ka keskkonnariskide minimeerimiseks.

Lisateavet leiate artiklitest alates Merkuur ja päevauudised.