Suurepärane börsitunnetus: miks börsiralli põhineb ebakindlal loogikal

Suurepärane börsitunnetus: miks börsiralli põhineb ebakindlal loogikal

www.nzz.ch raporti kohaselt valitseb aktsiaturgudel praegu suurepärane meeleolu. Alates oktoobri lõpust on aktsiahindadel olnud eelkõige üks suund – ülespoole. USA-s, euroalal ja ka Šveitsis on suurematel aktsiaturgudel märkimisväärne kasv. Selle põhjused on erinevad. Ühelt poolt on inflatsioon langenud, mis on toonud kaasa ootusi, et lähiajal võidakse intressimäärasid langetada. Teisalt on oodata ka seda, et keskpangad langetavad tulevikus intressimäärasid. Need ootused on toonud kaasa aktsiahindade tõusu.

Nende arengute tagajärjed on kaugeleulatuvad. Ühest küljest toovad madalamad intressimäärad kaasa ettevõtete väiksemad finantseerimiskulud ja seega potentsiaalselt suurema ettevõtete kasumi. See omakorda toob kaasa aktsiahindade tõusu. Lisaks näib tulevane kasum väärtuslikum, kui intressimäärad on madalamad, mis aitab samuti kaasa hindade tõusule. Lisaks on muud investeeringud, nagu fikseeritud intressiga väärtpaberid, muutumas vähem atraktiivseks, mis sunnib investoreid rohkem investeerima aktsiatesse ja stimuleerib seega kogu aktsiaturgu.

Siiski on oluline märkida, et ajalooline korrelatsioon intressimäärade langetamise ja aktsiahindade vahel ei ole alati usaldusväärne. Varem on olnud juhtumeid, kus aktsiahinnad ei ole vaatamata intressikärbetele tõusnud, näiteks majanduskasvu aeglustumise või surutise ajal. Lisaks ei ole alati õige oletus, et aktsiad ja võlakirjad on pöördvõrdelises korrelatsioonis ning sobivad seetõttu hajutamiseks.

Arvestades seda ebakindlust, on oluline, et investorid ei tugineks ainult oletatavatele mustritele ja reeglitele, vaid võtaksid arvesse erinevaid aktsiaturge mõjutavaid tegureid. Näiteks baasintressimäärade langemise ootust tuleks vaadelda ka hoiatussignaalina ebakindlate makromajanduslike tingimuste eest. Seetõttu tuleks äärmuslikesse ootustesse tulevaste arengute suhtes suhtuda ettevaatlikult.

Praegused arengud aktsiaturgudel ei tohiks seetõttu põhineda üksnes oodatavatel intressikärbetel. Pigem on mõistlik kaaluda kogu majanduskeskkonda ja võimalikke riske, et teha teadlikke investeerimisotsuseid.