Rekordtööhõive – aga kas Saksamaad ähvardab krahh?

Saksamaal saavutati 2024. aastal rekordiline tööhõive 46,1 miljoni töötajaga. Vastavalt aruandele Maailm Arvud näitasid, et hõivatute arvu kasv kasvas alla ühe protsendi aastatel 2023 ja 2024. Tööhõive kasv on tingitud eelkõige rahvastiku kasvust ja sisserändest.

Oluline on aga see, et suurem osa Saksamaa põgenikke sõltub sotsiaaltoetustest. Tööhõive kasv piirdub peamiselt valitsusega seotud sektoritega, nagu avalik teenus, hooldus, tervishoid ja haridus. Seevastu tootmissektor on alates 2023. aasta keskpaigast kaotanud ligi 100 000 töökohta. Keskmine nädalane tööaeg on langenud 38:54 tunnilt 1991. aastal 36:32 tunnini, samas kui Saksamaal on tootlikkus alates 2019. aastast stagneerunud.

Praegused väljakutsed tööturul

Osalise tööajaga määr on saavutanud rekordilise 31 protsendi ning tööl on üle 800 000 inimese, kes samuti loodavad kodanike rahale. Kodanikutoetuste saajate ja töötute arv kasvas 2024. aastal ning prognoosid viitavad töötuse edasisele kasvule.

Hõiverekord jääb eeldatavasti viimaseks, sest pensionile jäämist ei saa enam kompenseerida töörändega. Vähem töötajaid ja vähem töötunde elaniku kohta toob kaasa maksutulu ja heaolu vähenemise. Tööturu olukorra parandamiseks on vaja põhjapanevaid reforme.

Lisaks analüüs föderaalne statistikaamet et töötuse, tööhõive ja SGB II abimäärad on olulised näitajad immigrantide tööturule integreerumisel. Töötuse määr näitab registreeritud töötute suhet tsiviiltööjõusse. Tööhõive määr näitab sotsiaalkindlustusmaksekohustuslasena või osalise tööajaga töötava tööealise elanikkonna osakaalu, SGB II abimäär aga põhikindlustusest sõltuva elanikkonna osakaalu.

Kuigi need koefitsiendid võivad anda olulist teavet, tuleks neid tõlgendada ettevaatusega. Andmeid võivad mõjutada mitmesugused näitajad ja muutujad, näiteks teabe kogumine ja teisendamine erinevatest allikatest. Erilist tähelepanu väärivad erinevused andmeallikates, nagu näiteks välistöötajate ja nende tööhõive määrade registreerimine.