Scholz kaitseb LNG laiendamist: Trump läheb üle vanale energiapoliitikale!

26. jaanuaril 2025 kommenteeris liidukantsler Olaf Scholz energiavarustuse ja kliimakaitse teemat. Scholz kritiseeris USA lahkumist Pariisi kliimakaitseleppest, mida ta nimetas rõhuvaks. Ta andis mõista, et Saksamaa jätkab oma kliimapoliitika kurssi ning võttis sõna veeldatud maagaasi (LNG) terminalide laiendamise peatamise vastu USA-s. Scholz rõhutas, et on hea, et seda laienemist nüüd jätkatakse.

Videopöördumises Maailma Majandusfoorumile rõhutas Donald Trump vajadust laiendada USA energiatarneid, eriti kodumaist nafta- ja gaasitootmist. Ta selgitas, et USA vajab tehisintellekti kavandatava laiendamise võimaldamiseks kaks korda rohkem energiat. Varsti oma teisel ametiajal tühistas Trump Joe Bideni kehtestatud keelu, mis piiras uue nafta ja gaasi uurimist avamerel. See otsus võib potentsiaalselt kaasa tuua keskkonnarühmade kohtuasjad.

Tagasivaade USA kliimapoliitikale

Donald Trump lõpetas Pariisi kliimaleppe oma esimesel ametiajal, kuna nägi selles ebasoodsat konkurentsiolukorda. Oma ametisseastumise päeval kirjutas ta alla ÜRO-le saadetud kirjale, millega algatati ametlikult väljaastumine. Kokkuleppe eesmärk on piirata globaalset soojenemist alla 2 kraadi Celsiuse järgi võrreldes industriaalajastu eelse ajaga. Joe Biden liitus lepinguga uuesti pärast ametisse asumist.

Lepingust taganemine on osa Trumpi laiemast korraldusest, millega tühistatakse riigi senine kliimapoliitika. Ta andis USA esindusele ÜRO juures ning välis- ja rahandusministeeriumidele ülesandeks lõpetada kõik kliimamuutuste raamkonventsiooni kohased finantskohustused. Eksperdid oletavad, et Trumpi võimalik mõju globaalsele soojenemisele võib sajandi lõpuks olla 0,04 kraadi, eeldades, et kurssi muudab vaid USA.

Järgmine kliimakonverents toimub Brasiilias novembris 2025. Samal ajal jälgib rahvusvaheline üldsus murega, kuidas Trumpi teisel ametiajal energiapoliitilised otsused mõjutavad kliimakaitset. Föderaalne keskkonnaminister Steffi Lemke kirjeldas USA lepingust taganemist kui tõsist tagasilööki globaalsele kliimakaitsele, samas kui Joe Bideni inflatsiooni vähendamise seadus on tuule- ja päikeseenergia laienemist USAs juba edasi lükanud.