Euroopa majandus kriisis: kus on innovatsioon?

Euroopa seisab silmitsi suurte majandusprobleemidega, mida iseloomustab tugev tööstuslangus ja suur ebakindlus majanduse tuleviku suhtes. Selle järgi IPG ajakiri Tootmine vähenes, investeeringute vastumeelsus ja globaalne konkurentsisurve suurenes. Nendele probleemidele lisanduvad kõrged energiahinnad ja olulised investeerimisriskid.

Eriti murettekitav on kasvav lõhe innovatsioonis Euroopa, Hiina ja USA vahel, eriti keskkonnahoidliku ja digitaalse ümberkujundamise võtmetehnoloogiate osas. Selle probleemi lahendamiseks on vaja tulevikku suunatud majanduspoliitikat, mis ühendab lühiajalise stabiilsuse pikaajaliste innovatsioonistrateegiatega. Tuntud majanduspoliitilisi kontseptsioone nagu maksukärped ja bürokraatia vähendamine käsitletakse praeguste väljakutsete lahendustena, kuid neid peetakse aegunuks.

Tehnoloogiline mahajäämus Euroopas

Euroopa tööstusmaastik on läbimas põhjalikud muutused, mida mõjutavad digitaliseerimine, dekarboniseerimine ja geopoliitilised nihked. Hiina tohutud investeeringud robootikasse, tehisintellekti ja rohelistesse tehnoloogiatesse jätavad Euroopa maha. Lisaks on USA kehtestamas uusi standardeid digiplatvormi tehnoloogiates ja tehisintellektis, mida toetavad miljardite investeeringutega.

Euroopal on oht kaotada ülemaailmses võidujooksus digitaaltehnoloogia ja töökohtade pärast. USA inflatsiooni vähendamise seadus (IRA) soodustab vesiniku, patareide ja kliimaneutraalsete tööstusprotsesside tootmist, mis suurendab veelgi konkurentsisurvet Euroopa tööstusele. Nende väljakutsetega toimetulemiseks on vaja Euroopa majanduse kiiret ja julget ümberkujundamist, mida toetavad sihipärased investeeringud haridusse, teadusuuringutesse ja digioskuste arendamisse.

Jätkusuutlik majanduspoliitika peab keskenduma kliimaneutraalsuse, tehnoloogilise suveräänsuse ja sotsiaalse stabiilsuse küsimustele. Selleks on vaja selgeid poliitilisi suuniseid, et luua turvalisust ja usaldust majanduskursi vastu. Reguleerimine ja rahastamine tuleb viia ühise eesmärgi poole, et vajalikku muutust tõhusalt toetada.

Lisaks on keskseks murekohaks Euroopa digitaalne suveräänsus. Jällegi Euroopa Majandusuuringute Keskus aruannete kohaselt on võimsad arvutusvõimsused digitehnoloogiate ja tehisintellekti rakenduste arendamiseks üliolulised. Euroopa on praegu sõltuv USA digiettevõtetest, mistõttu on digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks ja pädevuste laiendamiseks vajalikud investeeringud enda digitaalsetesse infrastruktuuridesse. Avaliku sektori investeeringuid tuleks täiendada erasektori rahastamisega, näiteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte kaudu.

Keskne fookus on tehisintellekti regulatsiooni rakendamisel EL-i liikmesriikides, et edendada tasakaalu õiguskindluse ja innovatsioonipotentsiaali vahel. Sellised algatused nagu Euroopa terviseandmete ruum, mille eesmärk on arendada paremat diagnostikat ja ravimeetodeid andmete ühendamise teel, rõhutades lihtsustatud ja ühtlustatud regulatsiooni olulisust, mis aitab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel arendada tehisintellekti lahendusi õigusnormidele vastaval viisil.