AHV rahvaalgatused: Finantsekspert analüüsib ümberjagamise mõjusid ja põlvkondadevahelist võrdsust. Kuidas mõjutavad algatused pensione ja pensionile jäämist?

AHV rahvaalgatused: Finantsekspert analüüsib ümberjagamise mõjusid ja põlvkondadevahelist võrdsust. Kuidas mõjutavad algatused pensione ja pensionile jäämist?

Ajalehe www.nzz.ch raporti kohaselt on Šveitsis 3. märtsil ees valimisjaoskond, kus hääletatakse kahe AHV rahvaalgatuse üle. Põhiküsimuseks on siin küsimus, kuidas tuleks kujundada pensionide jaotamise mõju. AHV on ülipopulaarne sotsiaalhoolekande skeem, kuid see peidab endas tohutuid toetusi pensionäridele. Praegu subsideeritakse ligikaudu 40 protsenti 50 miljardi frangi suurusest kogukulust aastas, kuigi see summa peaks eeldatavasti jätkuvalt kasvama. Täiendavad toetused tulevad kõrgepalgaliste sissemaksete kujul, mis toimivad tõhusalt maksudena ja subsideerivad teiste pensione.

Need kaks AHV algatust erinevad üksteisest oluliselt. Üks nõuab AHV pensionide tõstmist, teine ​​aga pensioniea järkjärgulist tõstmist. AHV pensionid ei ole aga jätkusuutlikult rahastatud ja föderaalprognooside kohaselt ähvardavad need alates 2031. aastast miinusesse libiseda. Selle tulemuseks on tohutud finantsaugud, mis vajavad täitmist. Seda saaks teha kas iga-aastaste pensionide vähendamise, pensioniea tõstmise, maksude rahastamise või palgamaksete suurendamise teel.

Pensionide tõus suurendaks ümberjagamist ülalt alla, samal ajal suureneks ka ümberjagamine noortelt vanadele. Vastupidi, pensioniea tõstmine suurendaks ümberjaotamist noortelt vanadele, kuid aeglustaks ümberjagamist ülalt alla. Seetõttu iseloomustavad pensionipoliitikat varjatud ümberjagamised, millest on raske aru saada.

Minu analüüs näitab, et AHV-l on kaks peamist ümberjaotuskanalit, millest üks läheb kõrgepalgalistelt madalapalgalistele, teine ​​aga noortelt vanadele. Ametiühingute pensionitõusu algatuse rahastamine tooks kaasa suuri kulutusi, samas tekitab probleeme ka pensioniea tõstmine. Rahastamine palgamaksete kaudu maksimeeriks ümberjaotamist noortelt vanadele ja ülalt alla ning seetõttu on see mõne vasakpoolse eelistatud variant.

Üldiselt seisab Šveits silmitsi väljakutsega rahastada AHV-d jätkusuutlikult, säilitades samal ajal ümberjaotava õigluse. Jääb üle oodata, kuidas valijad 3. märtsil kahe algatuse üle hääletavad ja millist mõju see finantssektorile avaldab.