Käibemaksutõusu mõju restoranikülastustele: analüüsis finantsekspert.

Alates aastavahetusest on gastro-käibemaksumäär naasnud koroona-eelsele tasemele. Mida see tarbijate jaoks tähendab?

Restoranides tagurpidi veeredes tõusis aasta alguses toidu käibemaks taas 7 protsendilt 19 protsendile. See tähendab, et koroonaabi, mis võeti kasutusele 2020. aastal, et leevendada pandeemia ajal restoranide koormust, on vaatamata tööstusliidu ägedale kriitikale nüüdseks minevik. Arvata on, et restoranid kompenseerivad maksusoodustuste kaotamise hinnatõusuga.

Saksa hotellide ja restoranide liidu (Dehoga) eelmise aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et 89 protsenti küsitletutest soovis hindu tõsta. Selle põhjused on Dehoga tegevjuhile Ingrid Hartgesele ilmselged. Hartges ütles "Wirtschaftswoche"-le, et enamikul ettevõtetel pole mänguruumi: "Vaevalt saab keegi endale raha investeerida."

Maksumäära alandamine kehtestati ka seetõttu, et pandeemia ajal oli ajutiselt võimalik vaid kaasa võtta. Ka hiljem eelistasid paljud kliendid nakatumise vältimiseks toidu koju kaasa võtta, mitte kohapeal süüa. Kuna kaasavõetavale ja kohaletoovale toidule on alati kehtinud madalam 7-protsendiline maksumäär, siis oli üldise alandamisega eesmärgiks vältida konkurentsi moonutamist. Hiljem, pärast seda, kui restoranid olid suures osas normaliseerunud, pikendas energiakriis föderaalvalitsust määrust mitu korda.

Koroona-eelsete reeglite juurde naasmisel peavad külalised taas maksma lisatasu meelelahutuse eest, näiteks kelner, kes serveerib toitu ja isuäratav roog portselanil. Baarilauas paberümbrisest välja söödud kebabilt küsitakse aga endiselt vaid 7 protsenti käibemaksu, kuna tegemist on n-ö kauba kohaletoomisega, mitte restoraniteenusega.

Kas ja kui palju kõrtsmikud hindu tõstavad, on igaühe enda otsustada. Need arvutusmudelid näitavad, milliseid hinnatõuse võivad restoranikülastajad oodata, kui maksumäära tõus üks-ühele edasi kanduks: Kui praegu maksab pizza 12 eurot, siis edaspidi peaks see maksma umbes 13,30 eurot. Varem 18 eurot maksnud šnitsli friikartulitega tuleks välja käia 19.90. Pühapäevaprae hind tõuseks 24 eurolt 26,60 eurole.

Dehoga oli vana käibemaksumäära juurde naasmist tugevalt kritiseerinud. Tööstusliit kardab, et see põhjustab paljudele restoranidele majanduslikke raskusi. Ühingu uuring näitas ka, et 12 protsenti küsitletud võõrastemajapidajatest nägi oma eksistentsi selles ohus ja 5,2 protsenti kaaluks seetõttu isegi oma ettevõtte sulgemist. Vaid 4,2 protsenti olid optimistlikud ja arvasid, et muudatus ei mõjuta neid üldse või peaaegu ei mõjutanud.

Allikad:Dehoga, "Wirtschaftswoche", "SZ-Magazin"