Pangad kriisis: kas nad õpivad mineviku vigadest?

Pangandussektor on taas arutelude keskmes pärast seda, kui Euroopa pangad oleksid pärast 2008. aasta finantskriisi pidanud saama põhjalikuma ülevaate oma riskijuhtimisest ja kapitalinõuetest. Kuidas Süddeutsche.de aruannete kohaselt kritiseerivad pangad, et finantskriisi ennetamise reeglid on liiga ranged. Neid väljakutseid süvendab veelgi otsus lükata Basel 3 kapitalireeglite rakendamine ELis edasi 2026. aasta jaanuarini.

Pankade peamine argument on see, et nad tunnevad end USAga konkurentsis ebasoodsas olukorras. Euroopa Pangaliidu tellitud Oliver Wymani uuring näitab, et kõrgemad kapitalinõuded Euroopas toovad kaasa suuremad laenukulud. Seda arutelu toetab EKP aruanne, mis tuleb veel läbi vaadata ja milles leitakse, et Euroopa pankadele esitatavad nõuded on rangemad kui USA-s.

Sisekonfliktid ja valdkonna kriitika

Pangaliidud rõhutavad, et Euroopa süsteem on keerulisem ja lobistid kasutavad seda keerukust enda huvides. Majandusteadlane Martin Hellwig on pankade võlgade ja reformide ebapiisava elluviimise suhtes alates 2008. aastast kriitiline. Arutelu elavdab ka Credit Suisse’i ülevõtmine UBS-i poolt 2023. aastal, et ennetada võimalikku maksejõuetust.

Credit Suisse probleemid toovad esile pangandussektoris valitsevad riskid. See koges 2023. aasta märtsis dramaatilist kokkuvarisemist pärast seda, kui aktsiahinnad ja suur volatiilsus halvendasid selle olukorda. Kuidas Hommikutäht aruannete kohaselt langes Credit Suisse aktsia hind 96 Šveitsi frangilt 2007. aasta aprillis vaid 0,8 Šveitsi frangile ajal, mil UBS selle üle võttis.

Regulaatorid sekkusid pärast seda, kui panka raputasid mitmed skandaalid ja usalduse puudumine juhtkonna vastu. 2022. aastaks registreeris pank tohutut hoiuste väljavoolu, mida tugevdasid kuulujutud asutuse ebastabiilsuse kohta. 2022. aasta neljandas kvartalis võeti välja 138 miljardit Šveitsi franki, mis ületas panga likviidsusreserve.