Sularaha tähtsus muutub üha vähem tähtsaks: pangad sulgevad filiaale ega võta enam sularaha vastu

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ka Saksamaal kaob sularaha üha enam. Nõudluse puudumise tõttu sulgevad mõned pangad kõik kontorid või ei võta enam sularaha vastu. Kvalifitseeritud tööjõu nappuse ja vähese kliendisageduse tõttu sulgeb näiteks Kasseler Sparkasse kuus esindust ja seitse muudab iseteeninduskohaks. Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company analüüsi kohaselt maksab sularaha tarnimine ja vastuvõtmine pankadele aastas ligikaudu kaks miljardit eurot. Sakslased sõltuvad sularahast, kuid ka siin muutub maksevahend üha vähem oluliseks. Paljud pangad sulgevad filiaale või ei võta enam sularaha vastu. Selle põhjuseks on nõudluse puudumine ja kõrged kulud. Uuringu kohaselt...

Auch in Deutschland verschwindet das Bargeld mehr und mehr. Veranlasst durch mangelnde Nachfrage schließen erste Banken sämtliche Filialen oder nehmen kein Bargeld mehr an. Aufgrund von Fachkräftemangel und niedriger Kundenfrequenz schließt beispielsweise die Kasseler Sparkasse sechs Filialen und macht sieben zu Selbstbedienungsstandorten. Laut einer Analyse der Unternehmensberatung McKinsey & Company kostet die Bargeldversorgung und Entgegennahme die Banken jährlich rund zwei Milliarden Euro. Die Deutschen hängen am Bargeld – doch auch hier wird das Zahlungsmittel immer unwichtiger. Viele Banken schließen Filialen oder nehmen kein Bargeld mehr an. Verantwortlich dafür ist die mangelnde Nachfrage und die zu hohen Kosten. Laut einer Studie …
Ka Saksamaal kaob sularaha üha enam. Nõudluse puudumise tõttu sulgevad mõned pangad kõik kontorid või ei võta enam sularaha vastu. Kvalifitseeritud tööjõu nappuse ja vähese kliendisageduse tõttu sulgeb näiteks Kasseler Sparkasse kuus esindust ja seitse muudab iseteeninduskohaks. Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company analüüsi kohaselt maksab sularaha tarnimine ja vastuvõtmine pankadele aastas ligikaudu kaks miljardit eurot. Sakslased sõltuvad sularahast, kuid ka siin muutub maksevahend üha vähem oluliseks. Paljud pangad sulgevad filiaale või ei võta enam sularaha vastu. Selle põhjuseks on nõudluse puudumine ja kõrged kulud. Uuringu kohaselt...

Sularaha tähtsus muutub üha vähem tähtsaks: pangad sulgevad filiaale ega võta enam sularaha vastu

Ka Saksamaal kaob sularaha üha enam. Nõudluse puudumise tõttu sulgevad mõned pangad kõik kontorid või ei võta enam sularaha vastu. Kvalifitseeritud tööjõu nappuse ja vähese kliendisageduse tõttu sulgeb näiteks Kasseler Sparkasse kuus esindust ja seitse muudab iseteeninduskohaks. Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company analüüsi kohaselt maksab sularaha tarnimine ja vastuvõtmine pankadele aastas ligikaudu kaks miljardit eurot.

Sakslased sõltuvad sularahast, kuid ka siin muutub maksevahend üha vähem oluliseks. Paljud pangad sulgevad filiaale või ei võta enam sularaha vastu. Selle põhjuseks on nõudluse puudumine ja kõrged kulud. C24 Banki uuringu kohaselt ei käinud 37 protsenti sakslastest eelmisel aastal pangakontoris, teatas FAZ.

Vastavalt aruandele www.businessinsider.de, oskustööliste nappuse ja vähese kliendibaasi tõttu sulgeb Kasselis asuv Sparkasse kuus esindust ja seitse muudab iseteeninduspunktiks. Ka vähese nõudluse tõttu sulgeb Raiffeisenbank Hochtaunus kõik kontorid peale peakontori. Maini-äärse Frankfurdi lähedal Niederdorfeldenis asuv hoiupank on endiselt avatud, kuid ei võta personalipuuduse tõttu enam sularaha vastu. McKinsey & Company analüüsi kohaselt maksab sularaha pakkumine ja vastuvõtmine pankadele aastas ligikaudu kaks miljardit eurot. Deutsche Bundesbanki andmetel on sularaha kõige levinum maksevahend ja seda kasutatakse enam kui poolte igapäevaste maksete tegemiseks.

Analüüs:
Pangakontorite sulgemise ja sularaha mitte vastuvõtvate pankade arv Saksamaal näitab muutusi finantssektoris. Nende muutuste peamised tegurid on nõudluse puudumine pangateenuste järele füüsilistes filiaalides ning sularaha pakkumise ja vastuvõtmise kõrged kulud.

Kontorite sulgemine ja sularaha kaotamine loob rohkem iseteeninduskohti, kus kliendid saavad ise pangaasju ajada. See võimaldab pankadel säästa kulusid ja personali. Kvalifitseeritud töötajate puudus tööstuses tugevdab seda suundumust.

Areng näitab ka seda, et üha enam inimesi ajab oma pangaasju internetis või mobiilirakenduste kaudu. Selle põhjuseks on ka tehnoloogiline progress ja finantssektori üha suurenev digitaliseerimine.

Interneti-panganduse ja digitaalsete makseviiside kasvav kasutamine mõjutab turgu ja finantssektorit. Digitaalseid makselahendusi pakkuvad ettevõtted võiksid sellest trendist kasu saada. Teisest küljest peavad pangad oma digitaalset pakkumist edasi arendama ja kohanema klientide muutuvate vajadustega.

Saab näha, kuidas see suundumus tulevikus jätkub ja millist mõju avaldab see finantssektori struktuurile. Digitaalsete makseviiside üha suurem kasutuselevõtt võib viia sularaha ja füüsiliste pangakontorite nõudluse edasise vähenemiseni.

Allikas:
Vastavalt aruandele www.businessinsider.de

Lugege lähteartiklit aadressil www.businessinsider.de

Artikli juurde