Rheinland-Pfalzi kodanike raha: kulud plahvatuslikult 30%!

Rheinland-Pfalzi kodanike raha: kulud plahvatuslikult 30%!

Kulutused kodanike rahale on Rheinland-Pfalzis viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Vastavalt teabele stern.de Kogukulu kodanikurahale oli 2022. aastal üle 1,8 miljardi euro. See vastab ligikaudu 30-protsendisele kasvule võrreldes ligikaudu 1,4 miljardi euro suuruse kuluga 2021. aastal.

Oluliselt on kasvanud ka kodanikuraha saajate arv. 2023. aasta jaanuaris oli sellest sotsiaaltoetusest sõltuv ligikaudu 223 000 inimest, mis on ligi 14 protsenti rohkem kui 2022. aasta alguses. Alates 2023. aastast tuntakse põhiturvalisust uue nimetuse all Kodanikuraha, pärast seda, kui varem nimetati seda Hartz IV-ks.

Reformid ja uued määrused

Liidust ja SPD-st koosnev föderaalvalitsus plaanib põhjalikult reformida kodanike hüvitisi ja karmistada reegleid hüvitiste saajatele. Nende reformide keskmes on tööleasumine, eriti töövõimeliste inimeste jaoks. Eesmärk on soodustada integreerumist tööturule ja vähendada abivajadust pikemas perspektiivis.

Kodanikutoetuse saamiseks peab taotleja olema abivajaja, st ei tohi olla piisavalt kindlustatud enda ja oma lähedaste toimetulekut. Valju Mastd Abivajaduse arvutamisel võetakse arvesse kõigi abivajaja kogukonna liikmete sissetulekuid ja vara. Kõik tulud, olenemata liigist ja päritolust, kirjendatakse ja kohaldatakse eritoetusi.

Sissetulekute ja varade regulatsioonid

Kodanikutoetuse saajatele kehtivad järgmised reeglid:

• Ein Grundfreibetrag von 100 Euro.
• Zusätzlich 20 % Freibetrag für Bruttoeinkommen zwischen 100 und 1.000 Euro (maximal 180 Euro).
• 10 % des übersteigenden Betrags für Einkommen über 1.000 Euro anrechnungsfrei.

Toetuste ülempiir on lasteta abivajajatele 1200 eurot brutotulu ja lastega 1500 eurot. Varasid võetakse arvesse ainult siis, kui see ületab teatud soodustusi, kusjuures arvestuses on taotleja jaoks ette nähtud 40 000 eurot ja iga täiendava vajaduste ühenduse isiku kohta 15 000 eurot.

Teine oluline punkt on see, et teatud tingimustel ei võeta arvesse omanike kasutuses olevat elamukinnisvara ega pensionile jäämiseks mõeldud vara. Lisaks hakkab 2023. aasta 1. jaanuarist kehtima varade ooteaeg, mille eesmärk on võimaldada ajutiste reservide saamist ilma kohest riigi toetust otsimata.

Üldiselt on näha, et muudatused Rheinland-Pfalzi kodanikuraha vallas ei ole mitte ainult reaktsioon suurenenud vajadustele, vaid kujutavad endast ka selget plaani olemasoleva sotsiaalsüsteemi reformimiseks. Järgmised kuud on otsustava tähtsusega, et näha, kuidas neid reforme praktikas rakendatakse ja millist mõju need avaldavad abivajajatele.