D-Marki mündid: miks need on nüüd varanduse väärt ja kuidas saate neist kasu saada
Vastavalt www.derwesten.de raportile on teatud vanadel D-Marki müntidel nüüd tohutu väärtus. Eelkõige võiks olla väärt 1958. aastast pärit 5-margane reljeefiga J, 2-margane 1951. aastast, 50 pennigine tükk aastast 1950, millel on kiri “Saksamaa Pank” ja reljeef G, samuti 2-pfennigine tükk aastast 1967 ja kuni 1969. 3000 kuni 4000 eurot. Eelkõige müüakse oksjoniportaalides enam kui 1000 euro eest 1967. aastast pärit 2-pfennigilist tükki, mis on magnetiline. Need eripärad muudavad mündid tänapäeval nii eriliseks ja väärtuslikuks. …

D-Marki mündid: miks need on nüüd varanduse väärt ja kuidas saate neist kasu saada
Vastavalt aruandele www.derwesten.de, on teatud vanadel D-märgiga müntidel nüüd tohutu väärtus. Eelkõige võiks olla väärt 1958. aastast pärit 5-margane reljeefiga J, 2-margane 1951. aastast, 50 pennigine tükk aastast 1950, millel on kiri “Saksamaa Pank” ja reljeef G, samuti 2-pfennigine tükk aastast 1967 ja kuni 1969. 3000 kuni 4000 eurot. Eelkõige müüakse oksjoniportaalides enam kui 1000 euro eest 1967. aastast pärit 2-pfennigilist tükki, mis on magnetiline. Need eripärad muudavad mündid tänapäeval nii eriliseks ja väärtuslikuks.
Nende müntide väärtuse suurenemise põhjuseks on see, et neid toodeti väga väikeses koguses. Hästi säilinud näited on seetõttu tänapäeval äärmiselt haruldased, mis tõstab nende väärtust veelgi. Üksikute müntide väärtus sõltub ka sellest, kas need on magnetilised või muul viisil ainulaadsed. Selle teabe põhjal võib eeldada, et hästi säilinud D-Mark müntide väärtus kollektsionääride turul jätkab tõusmist.
See suundumus mõjutab tõenäoliselt ka mündikollektsioonide ja oksjonite turgu, kuna kollektsionäärid on nõus maksma suuri summasid haruldaste ja ainulaadsete müntide eest. Sel põhjusel võib lähitulevikus suureneda nõudlus D-Marki müntide järele, mis omakorda võib selliste müntide hinda tõsta. Seetõttu tasub vanade D-Mark müntide väärtust kontrollida ja vajadusel maha müüa, sest nende harulduse ja unikaalsuse tõttu otsitakse neid üha enam.
Lugege lähteartiklit aadressil www.derwesten.de