Suche
Mein Konto
Deebetkaardid muudavad maksekäitumise revolutsiooniliseks: sularaha väheneb!
Värske uuring näitab sularahakasutuse vähenemist Euroopas: eelistatakse deebetkaarte, sularaha tähtsus on kaotamas.
Deebetkaardid muudavad maksekäitumise revolutsiooniliseks: sularaha väheneb!
Hiljutine uuring näitab selget trendi: deebetkaardid on Euroopas levinuima maksevahendina asendanud sularaha. Appinio poolt Strategy& (osa PwC-st) tehtud küsitluse kohaselt ütles 40 protsenti vastanutest, et eelistavad maksta deebetkaardiga. Sularaha eelistab aga vaid 23 protsenti osalejatest. 2022. aastal eelistas 37 protsenti vastanutest sularaha ja vaid 30 protsenti maksis deebetkaardiga. See illustreerib eurooplaste maksekäitumise järkjärgulist muutumist, eriti Saksamaal.
Kasvu näitab ka krediitkaartide kasutamine: igakuist krediitkaardiga arveldamist eelistab 22 protsenti vastajatest, mis on 5 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem. Mobiilimaksete rakendused on seevastu jätkuvalt vähem populaarsed, seda võimalust kasutab vaid 14 protsenti küsitluses osalejatest, mis vastab 2022. aastaga võrreldes kergele 1 protsendipunktilisele tõusule. Need trendid võivad kajastuda ka Deutsche Bundesbanki statistikas.
Sularaha kasutamine Saksamaal
Saksamaal on sularahakasutuse langus eriti dramaatiline. 2022. aastal oli sularahamaksete osakaal endiselt üle 50 protsendi; nüüd on see langenud 35 protsendini. Deutsche Bundesbanki uuring näitab, et sularahamaksete osakaal langes Saksamaal 58 protsendilt 2021. aastal 51 protsendile aastal 2023. Isegi kui langus on väiksem kui koroonapandeemia ajal, toimub see varasemast kiiremini.
Bundesbanki andmetel tehakse 50 protsenti kõikidest pangatähtede ja müntidega tehtud tehingutest aastaks 2023. Samal ajal suureneb sularahata makseviiside osakaal. Sellega seoses selgus uuringust, et praegu kasutatakse deebetkaarti 27 protsendil maksetehingutel – see on 5 protsendipunkti tõus võrreldes 2021. aastaga. Lisaks kasvas mobiilimaksete osakaal 6 protsendini, mis on kolm korda suurem.
Sularaha tulevik
Sellegipoolest näitavad uuringud, et suurem osa küsitletutest ei taha päris ilma sularahata hakkama saada. Ligikaudu kaks kolmandikku küsitletutest kavatseb 15 aasta pärast sularaha kasutamist tavapäraselt jätkata. Peaaegu pooled aga eeldavad, et sularaha oleks selleks ajaks peaaegu kadunud. Bundesbank töötab seetõttu intensiivselt selle nimel, et sularaha oleks tulevikus maksevahendina kättesaadav.
See põhjalik maksekäitumise uuring rõhutab makseviiside kiireid muutusi ja tõstatab küsimusi sularaha rolli kohta tulevikus. Küsitlused viidi läbi 2022. ja 2023. aasta detsembris, kokku hinnati üle 15 000 tehingu.