Bitcoini kaevandamise tohutu energiatarbimine põhjustab kliimakahjustusi ja suurendab kulusid.

Krüptoraha Bitcoin on taas tõusuteel. Kuid uute müntide kaevandamine muutub arvutuslikult kulukamaks. Süsiniku jalajälg on hirmutav.

Kui sajandeid tagasi töötasid kaevurid kalju kirkadega, lootes välja kaevata väärtuslikke väärismetalle, siis tänapäeval kasutatakse rasketehnikat. See pole teistmoodi ka tänapäeva digitaalkaevurite ehk kaevuritena: veel paar aastat tagasi suutsid nad lihtsate arvutitega virtuaalset Bitcoini kulda kaevandada, kuid tänapäeval on selleks vaja terveid serveriparke. Ja nad on energianäljased – ja ennekõike kahjulikud kliimale.

110 teravatt tundi (TWh) – just nii palju elektrit võiksid Bitcoini kaevurite kõrgtehnoloogilised arvutid üle maailma tarbida aastas, hindas Cambridge'i Briti ülikooli alternatiivse rahanduse keskus kaks aastat tagasi arvutusvõimsuse igapäevaste andmete põhjal.

See on rohkem elektrit kui kogu Holland aastas kasutab. 2023. aasta maiks oli Bitcoinide kaevandamise hinnanguline elektritarbimine ligikaudu 95 TWh. Aastane tipphetk saavutati 2022. aastal 204,5 TWh, ületades Soome energiavajadust.

Selle üheks põhjuseks on hiljutine Bitcoini hinna tõus. 2022. aastal saavutas digitaalvaluuta kõigi aegade kõrgeima taseme, üle 69 000 dollari, kuid väärtus on sellest ajast alates taas langenud. Kuid see vallandas kaevandusmaastikul uue kullapalaviku.

Bitcoini tõusust kasu saamiseks tasub mängijatel investeerida riistvarasse. Kaevurid teenivad alati sissetulekut, kui nad esimesena teatud krüptograafilise mõistatuse lahendavad.

Ja kuna see mõistatus muutub seda keerulisemaks, mida rohkem kaevureid lahendusse kaasatakse, nõuab see tohutut arvutusvõimsust. Pingutused on seda väärt: kaevurid saavad preemiaks 6,25 Bitcoini, mis võrdub 150 000–200 000 dollariga, olenevalt vahetuskursist.

Bitcoini tasu väheneb aga poole võrra iga nelja aasta tagant. Seda protsessi nimetatakse Bitcoini poolitamiseks. Järgmine Bitcoini poolitamine on oodata 17. aprillil 2024. Seejärel väheneb Bitcoini kaevurite plokipreemia poole võrra 3125 Bitcoinile.

Nagu analüütikute andmed näitavad, investeerivad professionaalsed kaevurid oma Bitcoini tulu otse uutesse, veelgi võimsamatesse arvutitesse. Erakaevandajatel on sellel konkurentsitihedal turul rasked ajad, muu hulgas kõrgete energiakulude tõttu.

Lisaks professionaalsetele kaevandusettevõtetele meelitab Bitcoini meeletus ka üha rohkem põrandaaluseid mängijaid. Bulgaariast pärit juhtum näitab, millise ulatuseni võib ebaseaduslik kaevandamine ulatuda: 2020. aastal puutusid seal kokku kaks meest, kes mitme kuu jooksul elektriliine riivasid ja niiviisi varastasid nende kaevandusfarmi energiat 1,26 miljoni euro väärtuses.

Võimude hinnangul oleks elektriga võinud kuu aega varustada lähedal asuvat 120 000 elanikuga Kyustendili linna. Riigipööre läks ajalukku kui riigi suurim elektrivargus – ja see pole üksikjuhtum.

Iraan teatas ka elektrikatkestuste suurenemisest Teheranis ja teistes suuremates linnades. Kuigi elektrikatkestused ei ole raskustes olevate elektrivõrkude tõttu haruldased, süüdistas valitsus seekord nendes ebaseaduslikke Bitcoini kaevureid.

Pärsia lahe äärne riik on kaevurite seas eriti populaarne madalate elektrihindade tõttu. Ligikaudu 1600 Bitcoini andmekeskust on praeguseks pidanud elektrikatkestuste tõttu sulgema.