Saksamaa tööaja dilemmas: Merz nõuab rohkem tunde laua taga!

Saksamaa tööaja dilemmas: Merz nõuab rohkem tunde laua taga!

Praeguses pöördumises nõuab kantsler Friedrich Merz Saksamaal tööaja pikendamist. See tundub vajalik, sest Saksa Majandusinstituudi (IW) hinnang näitab, et Saksamaal on töötunnid teiste riikidega võrreldes suhteliselt madalad. 2023. aastal oli 15–64-aastaste töötajate keskmine tööaeg vaid 1036 tundi. Võrdluseks: Kreeka registreeris 1172 tundi, Poola koguni 1304 tundi, Uus-Meremaa aga juhib üle 1400 tunni. Sellele suundumusele aitavad kaasa ka arvukad osalise tööajaga töösuhted Saksamaal, kus umbes 30% tööjõust töötab osalise tööajaga.

Kuidas Keskendu aruannete kohaselt koges Saksamaal 2024. aasta mais umbes 46 miljoni töötajaga tööhõive kõrgaeg, kuigi see arv on sellest ajast alates vähenenud. Prognooside kohaselt läheb 2036. aastaks pensionile ligi 20 miljonit beebibuumi, mis võib tööturule lisaprobleeme tekitada. See toob kaasa arusaama, et Saksamaa tööturul tervikuna võib tekkida negatiivne kasv, kui oluliselt rohkem inimesi ei tööta normaalse pensionieani.

Tööaja vähenemine

Saksamaa Konjunktuuriinstituudi (DIW) uuring pärast taasühendamist näitab, et keskmine tööaeg on sellest ajast alates pidevalt vähenenud. Vaatamata kasvule viimasel kümnendil, on paljud Euroopa riigid oluliselt suurendanud oma töötunde elaniku kohta. Hispaanias kasvas tööaeg 15%, Kreekas 21% ja Poolas 23%. Saksamaal on aga alates 2013. aastast kasv vaid 2%. Need seisavad kellaajad avaldavad mõju ka riigi rahvatulule ja sotsiaalkindlustusele.

Teine põhiprobleem on kõrge osalise tööajaga määr, mis tuleneb osaliselt keskmise sissetuleku kõrgest maksumäärast, mis muudab ületunnitöö ebaatraktiivseks. Rahvusvahelises võrdluses on osalise tööajaga määr palju madalam sellistes riikides nagu Itaalia, 18% ja Poola, 6%. Ka Saksamaa tööturg näib pakkuvat vähe stiimuleid naiste, eriti emade tööhõive määra tõstmiseks. Nad on avaldanud soovi pikendada tööaega, mis omakorda eeldab laste hoolekande- ja hariduse infrastruktuuri paremat laiendamist.

Vajadus poliitiliseks tegevuseks

Olukorra parandamiseks nõuavad eksperdid ja poliitikud põhimõttelisi muudatusi. Tehakse ettepanek kaotada sellised stiimulid nagu 63-aastaselt pensionile jäämine, et julgustada rohkem inimesi kauemaks tööle jääma. Ennetähtaegse pensioni eeskirjad võivad kaasa tuua Saksamaa üldise töömahu vähenemise, samas kui naiste tööhõive on juba praegu rohkem ära kasutatud kui paljudes teistes Euroopa riikides. Paremate raamtingimuste ja stiimulite loomine võib aidata Saksamaal töötunde jätkusuutlikult suurendada.

Üldiselt on ilmselge, et Saksamaa seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega, et mitte rahvusvahelises võrdluses maha jääda. Teekond kõrgema tööhõivemäära ja töötundide poole nõuab nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid jõupingutusi.