Hajutamise tähtsus eduka finantsportfelli jaoks

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Fuldaer Zeitungi raporti kohaselt tõstetakse pensioniiga järk-järgult 67. eluaastani 1964. aastal sündinute pealt. Selles vanuserühmas sündinud töötajad saavad seega pensionile jääda ilma mahaarvamisteta alles 67-aastaselt. Sellel meetmel on turul ja finantssektoris mitmesugused mõjud. Ühest küljest tähendab see, et inimesed peavad kauem töötama, et saada pensioni ilma mahaarvamisteta. See tähendab, et nad maksavad pensionisüsteemi kauem, mistõttu on sissemaksetulu suurem. Samal ajal aga suureneb ka vanemaealine vaesus, sest kõik töötajad ei saa uue pensionieani töötada. Teine…

Gemäß einem Bericht von Fuldaer Zeitung, wird das Renteneintrittsalter ab dem Geburtsjahrgang 1964 schrittweise auf 67 Jahre angehoben. Arbeitnehmer, die in diesem Jahrgang geboren sind, können daher erst mit 67 Jahren abschlagsfrei in Rente gehen. Diese Maßnahme hat verschiedene Auswirkungen auf den Markt und die Finanzbranche. Zum einen führt sie dazu, dass Menschen länger arbeiten müssen, um in den Genuss einer abschlagsfreien Rente zu kommen. Das bedeutet, dass sie länger in das Rentensystem einzahlen, was zu einer höheren Beitragseinnahme führt. Gleichzeitig erhöht sich jedoch auch die Altersarmut, da nicht alle Arbeitnehmer bis zum neuen Renteneintrittsalter berufstätig sein können. Ein weiterer …
Fuldaer Zeitungi raporti kohaselt tõstetakse pensioniiga järk-järgult 67. eluaastani 1964. aastal sündinute pealt. Selles vanuserühmas sündinud töötajad saavad seega pensionile jääda ilma mahaarvamisteta alles 67-aastaselt. Sellel meetmel on turul ja finantssektoris mitmesugused mõjud. Ühest küljest tähendab see, et inimesed peavad kauem töötama, et saada pensioni ilma mahaarvamisteta. See tähendab, et nad maksavad pensionisüsteemi kauem, mistõttu on sissemaksetulu suurem. Samal ajal aga suureneb ka vanemaealine vaesus, sest kõik töötajad ei saa uue pensionieani töötada. Teine…

Hajutamise tähtsus eduka finantsportfelli jaoks

Fuldaer Zeitungi raporti kohaselt tõstetakse pensioniiga järk-järgult 67. eluaastani 1964. aastal sündinute pealt. Selles vanuserühmas sündinud töötajad saavad seega ilma mahaarvamisteta pensionile jääda alles 67-aastaselt.

Sellel meetmel on turule ja finantssektorile mitmesugune mõju. Ühest küljest tähendab see, et inimesed peavad kauem töötama, et saada pensioni ilma mahaarvamisteta. See tähendab, et nad maksavad pensionisüsteemi kauem, mistõttu on sissemaksetulu suurem. Samal ajal aga suureneb ka vanemaealine vaesus, sest kõik töötajad ei saa uue pensionieani töötada.

Teine mõju on tööea pikenemine. Kuna inimesed jäävad tööturule kauemaks, on noortele töötajatele vähem töökohti. See võib kaasa tuua oskuste puuduse süvenemise, eriti tööstusharudes, mis sõltuvad suuresti vanematest töötajatest.

Pensioniea tõstmine avaldab mõju ka erapensionile. Kuna pensionile jäämise ja pensionile jäämise vaheline aeg pikeneb, võib inimestel olla vaja erapensioni jaoks rohkem raha kõrvale panna, et olla pensionipõlves hästi kaitstud.

Üldiselt on pensioniea tõstmisel 67 aastani nii positiivne kui ka negatiivne mõju turule ja finantssektorile. On oluline, et töötajad hakkaksid varakult pensionile jääma planeerima ja õpiksid tundma erinevaid võimalusi, et tagada nende rahaline ettevalmistus pensionile jäämiseks.

Allikas: https://www.fuldaerzeitung.de/ratgeber/trittweise-angehoben-wann-abschlagsfrei-rente-rententrittsalter-67-jahrgang-1964-92569194.html

Lugege allika artiklit aadressil

Artikli juurde