Digieuro kasutuselevõtt: võimalused ja riskid finantseksperdi vaatenurgast.

Digieuro kasutuselevõtt: võimalused ja riskid finantseksperdi vaatenurgast.

Jungefreiheit.de raporti kohaselt lükkab Euroopa Keskpank (EKP) edasi digitaalse euro kasutuselevõttu. EKP otsustas astuda kaheaastasesse ettevalmistusfaasi, mille käigus koostatakse reeglid ning valitakse välja pakkujad platvormi ja infrastruktuuri arendamiseks. Selles etapis testitakse ka digiraha rakendamist. E-euro kasutuselevõtt pole aga sugugi kindel, kuna selleks on vaja õiguslikku alust, mille peavad heaks kiitma EL Parlament, EL Nõukogu ja riikide parlamendid. Bundesbanki president Joachim Nagel on kindel, et digitaalne euro võetakse kasutusele umbes viie aasta pärast.

E-euro oleks sularaha ja pangaraha kõrval kolmas rahavorm. See on digitaalne sularaha, mida saab kasutada seadusliku maksevahendina. Igal kasutajal oleks kommertspankades digitaalne keskpangakonto, millele pääseb ligi e-rahakoti kaudu. Makseprotsess peaks olema võimalik nii võrgus kui ka väljaspool seda, kuigi viimane oleks võimalik anonüümselt ja isegi piiratud internetiühendusega.

Keskpangarahana oleks e-euro tõrkekindel, pangakontodele raha hoiustamisel on aga maksejõuetuse risk. Küll aga arutataks e-euro ülempiiri 3000 eurot, et vältida kriisi korral pangahoiuste kandmist keskpangarahasse. E-euro kasutuselevõtt võib aga kaasa tuua selle, et pangad kaotavad osa äritegevusest ja laenuvõimest, sest neil oleks vaja keskpanga raha, mille nüüd seoks e-euro.

Nõuandva kogu endise liikme Peter Bofingeri raporti kohaselt ei oleks digitaalsel eurol olemasolevate elektrooniliste maksete pakkujate ees olulisi eeliseid. EKP endine direktor Ignazio Angeloni nimetab digitaalse euro kasutuselevõtu võimaliku motiivina eurooplaste hirmu tehnoloogiliselt mahajäämuse ees. Teised keskpangad üle maailma proovivad sarnaseid projekte, mis ei ole alati edukad, näiteks Hiina e-jüaani.

E-eurot reklaamitakse maksumuse küsimusega, kuna tarbijad ei peaks tasuma. Küll aga kaasnevad kulud maksesüsteemi täiendava infrastruktuuriga, mis tuleb kanda kaupmeestel. Eeldatakse, et digitaalne euro sularaha välja ei tõrju ja mõlemad maksevahendid eksisteerivad koos. Rahapesu ja sularahata tehingute puhul võib aga teha erandeid.

Võimalik probleem digitaalse euro puhul on andmekaitse ja järelevalve küsimus. EKP kinnitab, et tal puudub juurdepääs isikuandmetele ja ta ei saa teha mingeid järeldusi üksikisikute kohta. E-euro nõuab aga kontot ja sularaha anonüümsusega võiks sobida vaid offline versioon. E-eurot ei tohiks programmeerida, et piirata selle kasutamist, rakendada sanktsioonide loetelusid või vähendada selle väärtust.

Üldiselt ei ole digitaalse euro kasutuselevõtt veel lõplikult otsustatud ja seda arendatakse edasi järgmistel aastatel. Eks ole näha, milline saab olema õiguslik alus ja kas e-euro suudab ka reaalselt täita kõiki nõudeid.

Allikas: Jungefreiheit.de raporti kohaselt