ETFi säästuplaanid: kuidas erainvestorid muudavad DAX-i revolutsiooni!

ETFi säästuplaanid: kuidas erainvestorid muudavad DAX-i revolutsiooni!

Finantsturud on praegu sattunud hinnalanguste ja -tõusude vahele, mida mõjutavad muuhulgas poliitilised sündmused nagu Donald Trumpi kehtestatud tariifid. Sellegipoolest on börsimaailmas märgata põhimõttelist muutust, mida ei mõjuta ainult sellised välistegurid. Eriti tähelepanuväärne on ETF-i säästuplaanide populaarsuse kasv, mis võimaldab investoritel regulaarselt indeksifondidesse investeerida. Seda tüüpi investeeringuid nähakse kulutõhusa alternatiivina klassikalistele investeerimisfondidele ning see pakub laiemat investeeringute hajutamist, mis tagab väiksema riski. Seda teeb FAZ teatatud.

Erainvestorite mõju kasvab tänu võimalusele teha regulaarseid sissemakseid ETF-i säästuplaanide kaudu. 2023. aasta juuni alguses voolas aktsia-ETFidesse 439 miljardit dollarit, samas kui klassikalistest fondidest võeti välja 152 miljardit dollarit. See liikumine ei näita mitte ainult jaeinvestorite usaldust ETF-ide vastu, vaid ka põhjalikku muutust turu struktuuris. Üksikinvestorite käitumine on eriti silmatorkav kriisi ajal, kui nad kalduvad tõstma oma säästuintresse, et saada kasu madalatest hindadest – seda käitumist tuntakse “buy the dip” nime all.

Riskid uues börsimaailmas

Uues börsimaailmas on aga täheldada ka riske. FAZ-i tuvastatud riskid hõlmavad seda, et kasvav tööpuudus võib seada ohtu investorite säästuplaanid. Demograafilised suundumused, eriti beebibuumi põlvkonna pensionile jäämine, võivad samuti kaasa tuua aktsiahindade languse. Teine murettekitav tegur on võimalik usalduse kaotus aktsiaturgude vastu, mis võib viia investorite aktsiaturgudelt kõrvalepööramiseni.

Väiksemad riskid hõlmavad muuhulgas spekulatiivsete ETF-ide eelistamist ja võimalikke kauplemisprobleeme pingelistes turufaasides. Praegustel geopoliitilistel sündmustel, nagu Lähis-Ida konfliktid, näib aga turge vähe mõjutavat. Investorid ei tohiks seetõttu riske ignoreerida, hoolimata ETFi säästmisplaanide positiivsest arengust.

ETF-i säästuplaanide koostamine

ETF-i säästuplaani koostamine nõuab säästmismäära hoolikat kaalumist. Finantseksperdid soovitavad tasakaalustada, et vältida investorite rahalist või psühholoogilist ülekoormust. Säästumäära määramisel tuleks arvesse võtta kasutatav tulu pärast püsikulusid, olemasolevad investeerimistingimused ja ametialased tingimused ning isiklikud investeerimiseesmärgid. Kasuliku juhisena mainitakse ka 50-30-20 reeglit: 50% netosissetulekust elamiskuludeks, 30% vaba aja veetmiseks ja 20% säästudeks.

Struktureeritud lähenemine võiks välja näha näiteks nii: 2500-eurose netopalga puhul kuluks 1250 eurot elamiskuludeks, 750 eurot vaba aja kuludeks, 375 eurot ETF-i säästuplaaniks ja 125 eurot kõrge intressiga igapäevaseks säästukontoks. ETF-i säästuplaanide paindlikkus võimaldab investoritel hoiuseid igal ajal kohandada või isegi peatada. Hea strateegia on alustada väikese säästumääraga, et saada esmane kogemus.

Võimalikud kahjud säästuplaani esimestel aastatel on võimalikud, kuid vaja on kannatlikkust. Selle eelduseks on piisavalt suur hädaabifond, mis ideaalis sisaldab 3-6 netopalka ja on investeeritud hea intressiga igapäevasele rahakontole. Alles pärast hädaabifondi täiendamist peaksid investorid investeerima säästuosa hoone varadesse, et saada pikemas perspektiivis kasu ETF-i säästuplaanide eelistest Finantsnõuanne.