EKP alandab taas intressimäärasid: kas inflatsioon taastub?
EKP langetab Euroopa majanduse stabiliseerimiseks baasintressimäärasid 2,5 protsendini. Inflatsioon teeb endiselt muret.

EKP alandab taas intressimäärasid: kas inflatsioon taastub?
6. märtsil 2025 langetas Euroopa Keskpank (EKP) kuuendat korda baasintressimäära, et elavdada eurotsooni majandust. Intressimäära langetamine veerand protsendipunkti võrra toob suurpankadele kaasa uue intressimäära 2,5 protsenti. See meede on osa intressimäärade langetamise seeriast, mida on tehtud regulaarselt üheksa kuud, as tagesschau.de teatatud.
Pangad olid selleks intressi langetamiseks ette valmistunud. FMH ülevaatest selgub, et fikseeritud hoiuse intressimäärad on praegu 2 protsendi ringis, kinnisvara laenuintressid aga 3,5 ja 4 protsendi vahel. Madalamad intressimäärad peaksid kaasa tooma suurema laenuvõtmise ja rahapakkumise suurenemise. Sellegipoolest võib rahapakkumise suurenemine põhjustada inflatsioonitendentsi, eriti kui kaupade ja teenuste pakkumine jääb samaks.
Inflatsioon ja majanduslik ebakindlus
EKP seab eesmärgiks 2-protsendilise inflatsioonimäära. Inflatsioonimäär on praegu kuni 2024. aasta septembrini 1,7 protsenti ja tõusis 2025. aasta jaanuaris 2,5 protsendini, enne kui langes 2025. aasta veebruaris 2,4 protsendile. EKP-s on erinevad huvid: Saksamaa esindajad väidavad, et intressimäärade edasise langetamise osas tuleb olla ettevaatlik, samas kui Lõuna-Euroopa riikide ja Prantsusmaa esindajad suhtuvad riskivamalt. Seda Euroopa jagunemist mõjutavad erinevad majandusstruktuurid, kusjuures Saksamaa on väga mures inflatsiooni pärast, mis tuleneb ajaloolisest kogemusest.
Majandusolukord Euroopas, eriti Saksamaal, näitab nõrka kasvu. Välised tegurid nagu Ukraina sõda, Venemaa-vastased sanktsioonid ja konfliktid Hiinaga on toonud kaasa tooraine- ja energiahindade tõusu. Euroopa riikide kavandatav ümberrelvastumine võib lühiajaliselt soodustada majanduskasvu ja tööhõivet, kuid pikas perspektiivis tuua kaasa kõrge riigivõla. Madalad intressimäärad muudavad riikide jaoks lihtsamaks ka laenude võtmise relvastusprogrammide jaoks, nt nzz.ch märkis.
Samal ajal püsib euroala inflatsioon kõrge, samal ajal kui majandus nõrgeneb. EKP president Christine Lagarde jätkab intressimäärade alandamist ning alates 2023. aasta juunist on intressimäärasid langetatud kuues astmes kokku 1,5 protsendipunkti võrra. EKP prognoosib, et üldine inflatsioon ulatub 2023. aastal 2,3 protsendini ja 2027. aastal 2,0 protsendini. Arvestades praegust olukorda, on EKPs alanud arutelu tulevaste baasintressimäärade üle, kusjuures rahapoliitika liigitatakse „märgatavalt vähem piiravaks”.