Finantsraskused: omavalitsused seisavad silmitsi rekordilise puudujäägiga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hans-Günter Henneke hoiatab omavalitsuste finantskrahhi eest 17. veebruaril 2025: defitsiit kasvab kiiresti, vaja on kiiresti vajalikke reforme.

Hans-Günter Henneke warnt am 17.02.2025 vor einem kommunalen Finanzkollaps: Defizite steigen rasant, dringend notwendige Reformen gefordert.
Hans-Günter Henneke hoiatab omavalitsuste finantskrahhi eest 17. veebruaril 2025: defitsiit kasvab kiiresti, vaja on kiiresti vajalikke reforme.

Finantsraskused: omavalitsused seisavad silmitsi rekordilise puudujäägiga!

Saksamaa omavalitsuste rahaline olukord halveneb. Saksa rajooninõukogu peadirektor Hans-Günter Henneke hoiatab tungivalt rajoonieelarvete läheneva kokkuvarisemise eest. Hiljutises avalduses selgitab ta, et ilma kulutuste kasvu pidurdamata ja omavalitsuste tulubaasi tugevdamata võib olukord saavutada katastroofilised mõõtmed. Omavalitsusliitude esialgne puudujääk 2024. aastaks oli 13,2 miljardit eurot. Tegelikkus näitab aga praegu pärast 2024. aasta kolme esimest kvartalit ligi 25 miljardi euro suurust puudujääki, mida Henneke kirjeldab kui hiiglaslikku struktuurivigade probleemi.

Katastroofilisest olukorrast pääsemiseks nõuab Henneke suuremat osakaalu müügimaksu jagamisel. Seetõttu kutsub ta üles võtma meetmeid omavalitsuste finantsbaasi märgatavaks parandamiseks, nt Deutschlandfunk teatatud.

Murettekitav puudujääk ja investeeringute mahajäämus

Lisaks halveneb kiiresti valdade rahaline olukord. Eelmisel aastal jäid omavalitsused 6,2 miljardi euro suurusesse puudujääki, mis on 8 miljardi euro võrra halvem. Käesolevaks aastaks prognoositakse 13,2 miljardi euro suurust puudujääki, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes kahekordistumist. Prognoosid kuni 2027. aastani näitavad, et puudujäägid võivad jääda sarnasele tasemele Linnapäev teatatud.

Sellega seoses nõuavad omavalitsuste katusliitude presidendid kogukonnamaksude suuremat osakaalu, kritiseerides samal ajal omavalitsuste ülesannete laiendamist ilma piisava rahastuseta. Uued investeeringud ei tundu võimalikud ning alates 2025. aastast on oodata omavalitsuste investeeringute langust. See investeeringute mahajäämus ulatub juba praegu 186 miljardi euroni ja kasvab jätkuvalt. Suureneva puudujäägi põhjuseks pole mitte ainult inflatsioon ja juhtumite arvu kasv, vaid ka ajalooliselt kõrgel tasemel kollektiivläbirääkimiste leping kohalikul tasandil. Seetõttu peavad föderaal- ja osariigi valitsused oma eelarvet leevendama, kasutades omavalitsusi vaikimisi käendajatena.