Omavalitsuste finantskriis: rekordiline puudujääk 24,8 miljardit eurot!

Omavalitsuste finantskriis: rekordiline puudujääk 24,8 miljardit eurot!

Saksamaa omavalitsuste rahaline olukord muutub järjest kriitilisemaks. 2024. aastal oli omavalitsuste eelarvete rahastamise puudujääk 24,8 miljardit eurot, mis on suurim puudujääk pärast taasühendamist. Võrdluseks, puudujääk oli 2023. aasta lõpus vaid 6,6 miljardit eurot. Selle drastilise kasvu taga on eelkõige plahvatuslikult kasvanud sotsiaalkulutused, mis kasvasid ligi 12% ja moodustavad praegu suure osa omavalitsuste kuludest. Lisaks sotsiaaltoetustele kasvasid ligi 9% ka tööjõukulud, samas kui maksutulu kasvas vaid 1,5%, mis süvendas finantsraskusi veelgi. kommunal.de teatab, et 10 miljardi euro suurune puudujäägi kasv võrreldes eelmise aastaga registreeriti juba 2024. aasta esimesel poolel.

Omavalitsuste põhi- ja lisaeelarvete kulud kasvasid aastaga 12,6%, kuid tulud kasvasid vaid 7,6%. Selle tulemusena jäi 6,2% kuludest regulaarsete tuludega katmata, mis sundis omavalitsusi kasutama reserve ja laenu. Saksamaa Linnade Liit kirjeldas finantsolukorda "katastroofiliseks" ja kutsus üles finantssüsteemi reformima. Ühingu peadirektor Helmut Dedy hoiatas, et omavalitsused ei suuda puudujääki oma jõududega kompenseerida. Saksamaa ringkondade liit nõuab ka kõikehõlmavaid reforme finantsjaotuse vallas.

Väljakutsed ja kulud

Puudujäägi peamiseks tõukejõuks on sotsiaaltoetused, mis kasvasid 11,7%, 84,5 miljardi euroni. Eriti märgatavad on kodanikutoetuste ja sotsiaalabi tõusud, mis kumbki kasvasid 12,4% ehk 21,1 miljardi euroni. Samuti kasvasid kulutused laste ja noorte hoolekandele 17,1% 18,3 miljardi euroni, integratsiooniabi aga 13,6% 22,7 miljardi euroni. Need suurenenud kulud seavad omavalitsustele tohutuid rahalisi väljakutseid.

Tööjõukulud ulatuvad praegu 88,1 miljardi euroni, mida mõjutasid tugevalt palgatõus ja töötajate arvu kasv. Seistes silmitsi 215,7 miljardi euro suuruse investeeringute mahajäämusega, millest üle poole on seotud koolide ning teede ja transpordi infrastruktuuriga, tunnevad linnapead survet. 70% neist näeb kõige pakilisema väljakutsena finantsküsimusi, samas kui 85% peab suureks probleemiks sotsiaalkulude suurenemist.

Väljavaade ja võimalikud lahendused

Lähiaastateks prognoositakse 27,2 miljardi euro suurust maksulaekumiste kahanemist aastatel 2025–2029. See tekitab omavalitsustele tõsiseid probleeme, kuna samaaegselt seisab silmitsi massilise oskustööliste puudusega - kohalikes omavalitsustes on praegu puudu 570 000 töötajat. Järgmise 20 aasta jooksul lahkub avalikust sektorist 937 100 töötajat, mis võib olukorda veelgi halvendada.

Sellega seoses toimub 27. ja 28. augustil 2025 Göttingenis “Finance 2025” diskursus, millest võtab osa kuni 40 osalejat kolmes paneeldiskussioonis ja üheksas peakõnes. Diskursuse teemadeks on muuhulgas topeltraamatupidamine, integratsiooniabi, investeerimisvõimekus, kinnisvaramaks C ning likviidsuse ja tööandja atraktiivsuse tagamine. Diskursuse eesmärk on arendada lahendusi ja võrgustikke omavalitsuste rahanduse valdkonna väljakutsetele.

Praegust kriisi nähakse viie struktuurse suundumuse tagajärjena: demograafilised muutused, ühenduvuseta ülesannete suurenemine, killustatud rahastamisloogika, investeeringute väljatõrjumine kohustuslike kulutuste tõttu ja oskustööliste nappus. Nende väljakutsetega toimetulemiseks on finantspoliitikas vajalikud põhjalikud reformid ja ümbersuunamised. zdf.de on ka need arengud üles võtnud ja rõhutab, kui kiiresti omavalitsused toetuvad toetusele ja piisavatele rahastamismudelitele.