Rahandusminister Klingbeil esitleb sõjaväe ja infrastruktuuri võla eelnõud

Rahandusminister Klingbeil esitleb sõjaväe ja infrastruktuuri võla eelnõud

Rahandusminister Lars Klingbeil esitles täna oma esimest 2025. aasta eelarveprojekti. See eelnõu tähistab olulist suunamuutust võrreldes varem vabade demokraatide domineerinud foorikoalitsiooni finantspoliitikaga. Eelarve keskne element on ulatuslikud investeeringud kaitse-, infrastruktuuri- ja majandusvaldkonda. Lisaks on valitsuskabinetis otsustatud 2026. aasta võtmenäitajad ja umbkaudne finantsplaan aastani 2029, mis näeb ette laenufinantseerimist erifondi abil.

Ametlikel andmetel prognoositakse 2025. aasta eelarve kogukuluks 503 miljardit eurot. Sellest 81,8 miljardit eurot on põhieelarvesse kavandatud uuteks võlgadeks, mis on üle kahe korra suurem kui eelmisel aastal. Lisaks on üle 60 miljardi euro planeeritud laenurahaga finantseeritavatesse erifondidesse. Erilist tähelepanu pööratakse kaitsekulutustele, milleks on eraldatud 75 miljardit eurot, millest 32 miljardit rahastatakse võlast.

Fookuses kaitsekulutused

Kaitsekulutused föderaaleelarves vastavad NATO kahe protsendi kvoodile ja moodustavad 2,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT). Kavandatav kaitsekulutuste suurendamine on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on tõsta eesmärk 3,5 protsendini SKTst aastaks 2029. Võrreldes aasta varasemaga tähendab see Bundeswehri, kodanikukaitse ja luureteenistuste vahendite ligi kolmekordistamist. 2029. aastaks kavandatakse kaitsekulutusi kokku 152,8 miljardi euro ulatuses, mis tähendab tohutut kasvu.

Kantsler Friedrich Merz nentis, et iga täiendav protsendipunktiline kaitsekulutuste kasv läheks maksma ligikaudu 45 miljardit eurot rohkem. NATO nõuete täitmise eesmärki tugevdavad veelgi USA presidendi üleskutsed Euroopa kaitsekulutuste suurendamiseks. Saksamaa kaitsekulutuste suhe oli eelmisel aastal 2,1 protsenti; Eesmärgiks tõstmine 5 protsendini nõuaks aastas 225 miljardit eurot.

Kriitika ja väljakutsed

Uues eelarveprojektis mängu tulevasse finantspoliitikasse suhtuvad erinevad poliitilised leerid kriitiliselt. Eriline süüdistus on suunatud eelarveplaanide ülemäärasuse ja väidetava eelarvepettuste vastu. Rohelised, vasakpoolsed ja BSW väljendavad muret kõrge võlataseme jätkusuutlikkuse pärast. 2029. aastaks peaks uus võlg tõusma ligi 850 miljardi euroni, mille intressikoormus on 215 miljardit eurot.

Teiste oluliste punktide hulgas on eelarves ligikaudu 22 miljardi euro suurune eelarve raudteeinfrastruktuurile ning neli miljardit eurot sotsiaalelamute ja linnaarengu rahastamiseks. Valitsuskabinet on esitanud ka umbkaudse plaani 2026. aastaks, milles prognooside kohaselt kasvavad kulutused 519,5 miljardi euroni, millest suurem osa rahastatakse põhieelarves laenudest.

Eelarveprojekti arutatakse Bundestagis enne suvevaheaega ja see peaks vastu võtma septembri keskpaigaks. Saksamaa finants- ja kaitsepoliitika tulevik seisab seetõttu silmitsi ülioluliste otsustega, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lisateabe saamiseks lugege aruandeid aadressil lõunasakslased ja MDR.