Gastronoomia revolutsioon 2026: vähem makse, kõrgemad hinnad teile!

Gastronoomia revolutsioon 2026: vähem makse, kõrgemad hinnad teile!

Alates 1. jaanuarist 2026 langeb toidukäibemaksumäär restoranides seniselt 19-lt 7 protsendile. See otsustati suure koalitsiooni esimeses koalitsioonikomisjonis Berliinis. Vaatamata sellele langusele ei oota toitlustussektori vastutajad tarbijate jaoks oluliste hindade muutumist. Tööstust koormavad tugevalt kõrged kulud, tõusvad palgad ja energiahinnad ning koroonapandeemia järelmõjud.

Saksa Hotellide ja Restoranide Liidu (Dehoga) peadirektor Ingrid Hartges selgitas, et ettevõtted soovivad leevendust kasutada eelkõige töötajate lojaalsuse edendamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ja investeeringute tegemiseks. Dehoga sõnul seisab umbes 40 protsenti toitlustusettevõtetest silmitsi eksistentsiaalsete väljakutsetega. Seda keerulist olukorda raskendab asjaolu, et toitlustussektoris on viimastel aastatel tariifid tõusnud umbes 30 protsenti ning toidu- ja energiakulud.

Majanduslikud väljakutsed toitlustussektoris

Johannes Lohmeyeri taolised restoranipidajad suhtuvad hinnaalandustesse skeptiliselt. Ta rõhutab, et tõenäoliselt ei oota kliendid käibemaksu alandamisest mingit kokkuhoidu. Praktiline näide on Gasthof Thräna, mida juhib Stefan Klennert kolmandas põlvkonnas. Klennert võttis restorani oma isalt üle 2019. aastal, kuid pidi koroonapandeemia ajal suletuks jääma. Selle aja jooksul investeeris ta renoveerimisse, kuid seisis pärast pandeemiat silmitsi järsult tõusvate energiahindadega.

Klennert on pikka aega nõudnud tegevuskulude vähendamiseks toidu käibemaksu alandamist. Hoolimata tema püüdlustest hoida oma külaliste hindu madalal – näiteks iseseisvalt lihapätsi, lihaleiva ja bratwursti tootmise kaudu – toiduainete hinnad tõusevad jätkuvalt.

Ebakindel tulevik

Tööstus on jätkuvalt hädas ebaselgete arengutega, eriti seoses miinimumpalgaga. Probleemi saab ilmekalt illustreerida Schleswig-Holsteini näitel: Restoranipidaja juhib tähelepanu uuele 15-eurosele miinimumpalgale, mis põhjustab lisakulusid. Dehoga uuring näitab, et toitlustusasutused kulutavad ligikaudu 70 protsenti oma müügist töötajatele ja kaupade kasutamisele. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas tööstus tulevastele väljakutsetele reageerib ja mil määral võib väljakuulutatud käibemaksu alandamine tegelikult leevendust tuua.

Toitlustussektoris on viimastel aastatel olnud äärmiselt ebakindel olukord. Lootus käibemaksu alandamise kaudu leevendust saada püsib, kuid tegelikkus näitab, et paljud restoranipidajad sooviksid uut regulatsiooni kasutada eelkõige oma äri stabiliseerimiseks, mitte klientide hindade alandamiseks.

Täpsemat infot toitlustusvaldkonna ühenduste ja soovitava käibemaksu alandamise kohta vaata ka aruannetest alates Keskendu ja MDR.