Seaduslikud tervisekindlustusseltsid hädas: suuremad täiendavad sissemaksed on peatselt tulemas!
Kohustusliku ravikindlustusega inimesi ootavad 2025. aastal suuremad lisamaksed. Haigekassad on hädas rahaliste kitsaskohtade ja reservide puudumisega.
Seaduslikud tervisekindlustusseltsid hädas: suuremad täiendavad sissemaksed on peatselt tulemas!
Saksamaal võivad seaduslikult kindlustatud patsiendid maksta suuremaid lisamakseid. Haigekassade praegune finantsseis tekitab muret Meditsiiniline ajakiri teatatud. Handelsblatti ja föderaalse sotsiaalkindlustusameti (BAS) hinnangul on probleemid märkimisväärsed: 2024. aasta lõpus moodustasid 58-st piirkonnaülesest ravikindlustusseltsist 45 finantsvarad alla 20 protsendi igakuistest kulutustest. Murettekitav on see, et 22-l neist haigekassadest ei ole enam reserve.
Üldmakse määr, mis on seadusega kehtestatud, on praegu 14,6 protsenti sissemaksetele kuuluvast tulust. Lisamaksed on olenevalt haigekassast erinevad ja jäävad keskmiselt 2,5 protsendi kanti. Käesoleval aastal on lisamakse määra tõstnud juba kuus haigekassat ning tõusu on oodata veelgi. Rahaliste kitsaskohtade vältimiseks suurendasid paljud haigekassad aastavahetusel varade kogumiseks lisamakseid.
Poliitilised meetmed ja rahalised väljakutsed
Föderaalne tervishoiuministeerium (BMG) kaalub meetmeid nii kohustusliku tervisekindlustuse (GKV) kui ka pikaajalise hoolduse sotsiaalkindlustuse (SPV) toetamiseks. Hetkel on finantseerimisnõue koroonapandeemia aegses hooldusravikindlustuses ligikaudu 6 miljardit eurot ja kodanikuhüvitiste saajate hoolduskuludeks ligikaudu 10 miljardit eurot. Föderaalne tervishoiuministeerium märkis.
Selle rahalise koormuse tõttu on opositsioon sunnitud hoiatama. Opositsioonipoliitikud väljendavad muret, et võimalikku 16 miljardi euro suurust süsti GKV-sse ja SPV-sse ei tohiks rahastada võlaga. Paula Piechotta rohelistest rõhutab, et hoiatab föderaalrahandusministri võla omastamise eest.
Ülevaade pensionäride sissemaksete rahastamisest
Pensionikindlustusega hõlmatud pensionäride ravikindlustusmaksed tulevad erinevatest allikatest. Pensionärid maksavad neid sissemakseid nii kohustusliku pensionikindlustuse kui ka pensionihüvitiste, näiteks ettevõtte pensionide ja füüsilisest isikust ettevõtja tulude arvelt. Poole sissemaksest kannavad pensionärid ja pensionikindlustusandja.
Ka kohustusliku orvupensioni või sellega võrreldavate hüvitiste saajad on teatud vanusepiirangute piires sissemaksetest vabastatud. Vabatahtlikult kindlustatud pensionäride puhul läheb seevastu arvesse kogu sissetulek, millest arvestatakse sissemakseid. Siia kuuluvad pensionid, pensionimaksed ja füüsilisest isikust ettevõtja sissetulek, samas kui kõrgema ettevõttepensioniga pensionärid maksavad sissemakseid vaid oma sissetulekult, mis ületab toetust kuni 187,25 eurot kuus.
Arvestades neid üldisi tingimusi, suhtutakse kohustusliku ravikindlustuse ja sotsiaalhoolduskindlustuse tulevasse finantsolukorda jätkuvalt skeptiliselt. Valitsuse täiendavate sissemaksete ja rahalise toetusega seotud arengud võivad olla Saksamaa tervishoiusüsteemi stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega.