Kreeka: pankrotiriigist Euroopa kasvuimeks!

Kreeka: pankrotiriigist Euroopa kasvuimeks!

Kümme aastat tagasi oli Kreekas sügav majanduskriis, mis viis riigi peaaegu pankrotti. 2015. aasta juunis oli tööpuudus kõigi aegade kõrgeim, ligi 25 protsenti ning riigivõlg ületas 180 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT). Sel perioodil alandati riigi võlakirjade reitingut rämpsu staatusesse, mis nõrgendas veelgi usaldust Kreeka majanduse vastu. 27. juunil 2015 peatas Euroopa Keskpank kapitali liikumise, mille tulemusel kehtestati range kapitalikontroll, mis piiras sularaha väljavõtmise 60 euroni päevas. Rahvusvaheline üldsus andis Kreeka pankrotist päästmiseks abipakette üle 300 miljardi euro väärtuses. Viimane päästepakett aegus 2018. aastal.

Sellest ajast peale on Kreeka majanduslikult oluliselt taastunud. Praegune võla suhe on umbes 150 protsenti SKTst ja peaks langema 142 protsendini. Riigivõlg ulatub umbes 360 miljardi euroni. Riigi keskmine majanduskasv on alates 2018. aastast olnud 2,0 protsenti aastas. Töötuse määr langes 24,9 protsendilt 2015. aastal 9,4 protsendile 2022. aastal, samas kui tööhõive kasvas 4,3 miljoni töökohani, mis on 18 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Sellised edusammud on tingitud kriisist saadik ellu viidud ulatuslikele reformidele.

Majandusreformid ja stabiilsus

Kreeka majanduslik taastumine on eelkõige tulemuslike reformide ja poliitilise stabiilsuse tulemus. Reformid hõlmavad pensionireformi, millega tõsteti seadusega ettenähtud pensioniiga 67 aastani, samuti maksureforme, millega tõsteti käibemaks 24 protsendini ja ettevõtte tulumaksu määr alandati 29 protsendilt 22 protsendile. Samuti on tõhusust suurendanud ja kulusid vähendanud maksusüsteemi ja -halduse digitaliseerimine. Nende meetmete tulemused on selgelt näha: eelmisel aastal saavutas Kreeka rekordilise 4,8 protsendi ehk 63 miljardi euro suuruse ülejäägi.

Lisaks langes noorte töötuse määr 2015. aasta 52 protsendilt 25 protsendile. Need positiivsemad näitajad on tingitud ka jätkusuutlikumast majanduslikust orientatsioonist, keskendudes eelkõige teenindussektorile ja turismile. Teised olulised sektorid hõlmavad oliivide, veini, puu- ja köögiviljade kasvatamist, samuti toiduainete tootmist ning tekstiili- ja keemiasektorit. Hoolimata nendest positiivsetest arengutest ei ole aastatel 2010–2016 haripunkti jõudnud kriisist veel täielikult taastuda. Selle aja jooksul kaotati umbes veerand majandusjõust.

Väljavaade tulevikuks

Kreeka on töötanud euroala põhjast Euroopa kiire kasvuga piirkonnaks. Deutsche Banki andmetel on 2022. aastal SKT 208 miljardit eurot, mis jääb siiski alla 2008. aasta 242 miljardi euro. Reaalpalgad jõudsid samuti alles 2022. aastal 71 protsendini kriisieelsest tasemest. Kuid jätkusuutliku majandusstabiilsuse kurss on seatud. Jätkuvad reformid ja positiivne majandusareng võivad aidata Kreekal ületada oma väljakutsed ja tugevdada oma kohta Euroopa majanduses. Keskendu ja Deutsche Bank aruanne nende oluliste arengute ja riigi tulevikuväljavaadete kohta.