Saksamaal saavad põhipensioni saajad oodatust vähem – Saksamaa majandusuuringute instituudi (DIW) analüüs
Saksa Konjunktuuriinstituudi (DIW) uuring näitas, et Saksamaal saab põhipensioni vähem inimesi, kui algselt arvati, selgub www.zeit.de raportist. 2022. aasta lõpus sai hüvitist kokku 1,1 miljonit inimest, kuigi föderaalvalitsus eeldas 1,3 miljonit ja SPD isegi 1,4 miljonit. Põhipension on mõeldud pikka aega madala palgaga töötanud inimeste toetamiseks pensionilisaga. Õigus sellele on kõigil, kes on maksnud kohustuslikku pensionikindlustust vähemalt 33 aastat, kuigi põhipensionilisa täies ulatuses makstakse alles 35-aastaselt. Peter Haan DIW-st väitis aga, et...

Saksamaal saavad põhipensioni saajad oodatust vähem – Saksamaa majandusuuringute instituudi (DIW) analüüs
Vastavalt aruandele www.zeit.de Saksamaa Konjunktuuriinstituudi (DIW) uuring näitas, et Saksamaal saab põhipensioni vähem inimesi, kui algselt eeldati. 2022. aasta lõpus sai hüvitist kokku 1,1 miljonit inimest, kuigi föderaalvalitsus eeldas 1,3 miljonit ja SPD isegi 1,4 miljonit.
Põhipension on mõeldud pikka aega madala palgaga töötanud inimeste toetamiseks pensionilisaga. Õigus sellele on kõigil, kes on maksnud kohustuslikku pensionikindlustust vähemalt 33 aastat, kuigi põhipensionilisa täies ulatuses makstakse alles 35-aastaselt. Peter Haan DIW-st nentis aga, et põhipensionist ei piisa, et vanemas eas vaesusega adekvaatselt võidelda, kuna ligikaudu 21 miljonist pensionärist sai vaid 4,3 protsenti lisa, millega tahetakse tõsta keskmisest madalamad pensionid piisavale tasemele.
DIW uuringu järgi said põhipensioni saajad keskmiselt 86 eurot kuus pensionitõusu. Eelkõige saavad sellest kasu naised, kes võtavad suurema tõenäosusega laste kasvatamiseks vaba aega ja pensioni suurendamiseks madalamat palka. Ligikaudu 72 protsenti põhipensioni saajatest on naised. Lisaks saavad Ida-Saksamaa liidumaade inimesed põhipensionilisa sagedamini kui Lääne-Saksamaa liidumaade inimesed. Ida-Saksamaa osariikides sai põhipensioni 4,1 protsenti meestest ja 7,8 protsenti naistest, Lääne-Saksamaa osariikides aga 1,8 protsenti meestest ja 6,2 protsenti naistest.
Selle väiksema põhipensioni saajate arvu tagajärjed võivad olla erinevad. Ühelt poolt võib see tähendada, et põhipension ei jõua piisavalt nendeni, kes seda tegelikult vajavad ega saavuta seetõttu oma eesmärki. See võib avaldada mõju ka finantssektorile, kuna põhipensionilisadeks makstakse vähem raha ja see võib tekitada rahastamise ülejääki muudes valdkondades. Samuti võiks arutada poliitilisi meetmeid, et muuta põhipension sihipärasemaks ja tõhusamaks.
Lugege lähteartiklit aadressil www.zeit.de