Eelarve puudujääk Friisimaal: kus on rahaline abi?

26. jaanuaril 2025 kiitis Friisimaa ringkonnanõukogu enamusrühm, kuhu kuuluvad SPD, Rohelised ja FDP, heaks eelarveprojekti, mis on suunatud investeeringutele koolidesse, haiglatesse ja taristuprojektidesse. See eelnõu näeb aga ette 2025. aastaks eeldatavasti ligikaudu 44,9 miljoni euro suuruse puudujäägi. Selle puudujäägi peamisteks põhjusteks on Friisimaa kliinikute kahjude hüvitamine ja tööülesannete jaotuse suurendamine.

SPD fraktsiooni pressiesindaja Jannes Wiesner juhib tähelepanu, et probleemid võivad tuleneda omavalitsuste struktuursest alarahastamisest. Omavalitsused saavad igal aastal täiendavaid ülesandeid, mida riik ja föderaalvalitsus piisavalt ei rahasta. Selline olukord toob kaasa struktuurse tasakaalustamatuse omavalitsuste ülesannete ja kulukoormuse vahel, mis kannavad 25% riiklikest ülesannetest, samas kui nende osa maksutuludest on vaid 14%.

Nõuab paremat koostööd

FDP parlamendirühma esimees Gerhard Ratzel rõhutab parema koostöö vajalikkust linnade, valdade ja linnaosa vahel ning kritiseerib lahkarvamusi olulistes projektides nagu sireenide laiendamine. Wiesner väljendab muret ka föderaal- ja osariigi võlapiduri praeguse ülesehituse pärast, kuna see ei võta arvesse kohalikku tasandit. Omavalitsused vajavad piisavat minimaalset rahalist taset, mida oleks võimalik tagada müügimaksu osa suurendamisega.

Täiendavas kontekstis teatab föderaalvalitsus, et 2025. aasta eelarve eelnõu kiideti heaks 5. juulil 2024. Kabineti arutelu on kavandatud 17. juulile 2024. See eelnõu sisaldab ka kasvualgatust ja lisaeelarvet, mis sisaldavad täiendavalt 11 miljardit eurot laenu, peamiselt seoses taastuvenergia seadusega ja kodanike rahaga seotud suurenenud kulude tõttu.

Võlapidurist peetakse kinni, kavas on maksusoodustused nagu külmprogressi kaotamine, lastetoetuse tõstmine ning lastetoetuste ja maksusoodustuste tõstmine. Omavalitsused on aga hädas dramaatilise finantsolukorraga ja ootavad 2024. aastaks negatiivset finantseerimisjääki -13,2 miljardit eurot. Valdade finantsolukorra paranemise väljavaadet järgmistel aastatel ette näha ei ole.

Selle alarahastamise põhjused on erinevad ja hõlmavad inflatsioonist tingitud kasvavaid kulusid, juhtumite arvu suurenemist, koormust sotsiaalsektoris ja kõrgeid kollektiivlepinguid. Kavandatav maksusoodustus toob omavalitsustele kaasa -1,8 miljardi euro suuruse aastase kogumõju. Lisaks hõlmab kasvualgatus vallasvara kahaneva amortisatsioonimäära pikendamist aastani 2028, mis toob kaasa omavalitsuste tulude vähenemise veelgi. Vajalikuks peetakse maksukahjude hüvitamist, näiteks kaubandusmaksust loobumisega.