2025. aasta eelarveprojekt: Miljardeid väärt laenud ja kasvavad sissemaksed on ees!

2025. aasta eelarveprojekt: Miljardeid väärt laenud ja kasvavad sissemaksed on ees!

28. juunil 2025 kiitis föderaalkabinet heaks tuleva aasta eelarve projekti, mille esitas föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil (SPD). Eelnõu eesmärk on käsitleda rahalisi väljakutseid tervishoiusüsteemis, kuid meetmed on pälvinud märkimisväärset kriitikat. Keskne element on miljardidollarilised laenud sotsiaalkindlustuse stabiliseerimiseks. Valju Merkuur Kohustuslikud ravikindlustusseltsid saavad aastateks 2025 ja 2026 laenu 2,3 ​​miljardit eurot, hooldusravikindlustus aga 2025. aastal 0,5 miljardit eurot ja järgmisel aastal 1,5 miljardit eurot.

Sellest rahalisest abist ei piisa aga tervishoiusüsteemi eeldatava 47 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägi täitmiseks. 2025. aasta tervishoiueelarvet on vähendatud 16,4 miljardi euroni, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenemine. Samal ajal tõuseb kohustusliku ravikindlustuse (GKV) keskmine lisamakse 2,5 protsendini, samuti tõsteti 2025. aasta alguses maksemäär 3,6 protsendile pikaajalise hoolduse kindlustuses.

Jätkuvad rahastamislüngad

Olemasolevad laenud katavad vaid murdosa finantspuudujäägist. GKV registreeris haigekassas juba 2024. aastal 3,7 miljardi euro suuruse puudujäägi ning haigekassade reservid olid aasta lõpus 2,1 miljardit eurot - alla poole kohustuslikust kohustuslikust reservist. Isegi uute laenude puhul jääb rahastamise auk alles: 2026. aastaks on oodata umbes nelja miljardi euro suurust puudujääki GKV piires. Hoolduskindlustuse osas prognoositakse vähemalt kahe miljardi euro suurust puudujääki. täht teatatud.

Terviseminister Nina Warkeni (CDU) sõnul nõuab praegune finantsolukord täiendavaid rahastamiselemente ja pikaajalisi struktuurireforme. Need reformid peab ekspertide komisjon välja töötama 2027. aasta kevadeks. Samas on kriitika varasemate meetmete suhtes selge. Riiklike ravikindlustusseltside katusliidu esindajad kirjeldavad laenurahastamist kui jätkusuutmatut ning hoiatavad võimalike tagajärgede eest fondide maksevõimele ja stabiilsusele.

Kriitika ja nõudmised

Opositsioon kritiseerib eelarveprojekti teravalt. Eelkõige kritiseeritakse seda, et kaitsekulutused on prioriteetsemad sotsiaalsetele investeeringutele. Föderaalvalitsuse netolaenu võtmine peaks kasvama 81,8 miljardi euroni ning järgmise viie aasta jooksul on laenamiseks kavandatud kokku ligi 847 miljardit eurot. Need meetmed võivad veelgi suurendada survet sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Arvukad kriitikahääled tulevad ka sotsiaalpoliitilistelt ühendustelt, näiteks ühiskonnaühendus VdK. President Verena Bentele väljendab muret, et valitsuse plaanid on ebaadekvaatsed ja oht on suurendada kohustuslikku ravikindlustust. Klingbeil aga kaitseb laene kui lühiajalist lahendust ja viitab hädasti vajaminevatele reformikomisjonidele, kelle arusaamad peaksid aitama finantsolukorda stabiliseerida.