Eelarve 2025: rekordilised kulutused kaitsele ja infrastruktuurile!

Eelarve 2025: rekordilised kulutused kaitsele ja infrastruktuurile!

24. juunil 2025 kinnitas föderaalkabinet tuleva aasta eelarve. Käesolevas eelarveprojektis on ette nähtud kulutada kokku 503 miljardit eurot. Peaaegu 82 miljardit eurot kavatsetakse rahastada laenudest, üle 60 miljardi euro aga laenurahastatavatest erifondidest. Eelnõu fookuses on olulised investeeringud infrastruktuuri, kaitsesse ja majanduskasvu. Deutschlandfunk teatab, et suured laenud on juba tulevaks aastaks planeeritud.

Erilist tähelepanu pööratakse investeeringutele sildade, teede ja energiavõrkude uuendamisse. Keskne teema on ka kaitsekulutused: aastaks 2029 oodatakse nende kasvu 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis vastab NATO kaheprotsendilisele kvoodile. Eelarve eelnõus on ainuüksi selleks ette nähtud 75 miljardit eurot, millest 32 miljardit eurot rahastatakse võlaga.Valju antenn See annab Bundeswehrile lähiaastatel märkimisväärseid rahalisi ressursse.

Eelarveplaanide kriitika

Roheliste erakonna esinaine Brantner kritiseeris Deutschlandfunkis teravalt eelarveplaane. Ta pooldab suuremaid investeeringuid kaitsesse, kuid kritiseerib samas tõsiasja, et infrastruktuuri moderniseerimiseks ei liigu piisavalt raha. See kaitse- ja tsiviilprojektide tasakaalustamine tekitab arutelusid koalitsioonis ja väljaspool.

Bundestag ja Bundesrat tegelevad eelarveettepanekuga lähinädalatel. 2025. aasta eelarve eelnõus ei sätestata mitte ainult järgmise aasta kulutusi, vaid tuuakse välja ka 2026. aasta võtmenumbrid ja finantsplaneerimine aastani 2029. Kaitse- ja sellega seotud valdkondade kulutused tõusevad järgmisel aastal plaanide kohaselt 97 miljardi euroni, mis tooks NATO kvootiks ligikaudu 2,8 protsenti.

Investeeringud tulevikku

Teine oluline aspekt eelarves on infrastruktuuri erifond, mida tahetakse täita 500 miljardi euroga. See erifond on mõeldud 2036. aasta lõpuni ulatuvate pikaajaliste võlapiduri projektide rahastamiseks. Kavandatakse ulatuslikke investeeringuid kodaniku- ja kodanikukaitsesse, transpordi- ja energiataristusse ning haridusse, teadusuuringutesse ja digitaliseerimisse, kokku 100 miljardit eurot kliimakaitseks ja veel 100 miljardit eurot liidumaade infrastruktuuri.

Rahandusministeerium ei ole pidanud infrastruktuuri kõrget võlgnevust problemaatiliseks, viidates nendest investeeringutest eeldatavale potentsiaalsele majanduskasvule. Sellegipoolest pälvivad kõrge rahastamisvajaduse kriitikat erinevad erakonnad, kelle arvates keskendutakse liiga palju kaitsekulutustele ja liiga vähe sotsiaalsetele või keskkonnaprojektidele. Eelarve lõplikku vastuvõtmist ootab ees põnev aasta, mis on täis vaidlusi ja otsuseid.