Investeeringud Euroopa kaitsesse: föderaalvalitsuse uus kurss!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uus föderaalvalitsus edendab kaitseinvesteeringuid, samal ajal kui Euroopa muutub USAst sõltumatumaks.

Die neue Bundesregierung fördert Verteidigungsinvestitionen, während Europa sich unabhängiger von den USA aufstellt.
Uus föderaalvalitsus edendab kaitseinvesteeringuid, samal ajal kui Euroopa muutub USAst sõltumatumaks.

Investeeringud Euroopa kaitsesse: föderaalvalitsuse uus kurss!

Uus föderaalvalitsus on andnud SPD-le seitse ministeeriumi, kusjuures kaitseministeeriumi peetakse eriti oluliseks. Boris Pistorius jääb kaitseministriks ja tal on elanike seas kõrge maine. Valitsus kavatseb suurendada investeeringuid kaitsesse, et lahendada muresid Euroopa julgeoleku pärast. Alates Donald Trumpi ametiajast USA-s on usaldus NATO ja Euroopa kaitse vastu vähenenud. Seoses sellega on Euroopa jaoks üha tungivam korraldada oma kaitse üha iseseisvamalt.

Kuidas finants.net aruannete kohaselt plaanib EL investeerida 2030. aastaks kaitseprojektidesse ligikaudu 800 miljardit eurot. ELi riigipead ja valitsusjuhid leppisid neis investeeringutes kokku kevadisel tippkohtumisel. Euroopa Komisjon annab nende relvastusprojektide toetamiseks ELi laenu 150 miljardi euro väärtuses. Seni on Euroopa olnud kaitses tugevalt USAst sõltuv, kuid umbusaldus USA vastu on kasvanud, eriti pärast Trumpi ametisseastumist.

Kaitsekulutused uuel tasemel

Nende arengute teine ​​aspekt on NATO riikide kaitsekulutuste kasv. Valju tagesschau.de NATO riigid kavatsevad 2024. aastal kulutada kaitsele umbes 2,71 protsenti oma SKT-st, mis vastab umbes 1,5 triljonile USA dollarile. Euroopa liitlastelt ja Kanadalt oodatakse 2,02 protsenti SKTst ehk 507 miljardit dollarit. See tähendab 10,9 protsenti kaitsekulutuste kasvu võrreldes eelmise aastaga, Euroopa liitlased ja Kanada kulutavad koguni 17,9 protsenti rohkem.

NATO riikide kaitsekulutused on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud 943 miljardilt dollarilt. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on oluliselt muutnud ettekujutust ohtudest ja toonud kaasa suuremaid kulutusi. NATO kahe protsendi eesmärk muudeti esmakordselt siduvaks 2014. aastal ning Saksamaa kavandab 2024. aastaks kaitsekulutusi 2,12 protsenti SKTst, mis ületab esimest korda seda eesmärki. Erilist tähelepanu pälvis ka 100 miljardi euro suurune erifond, mis oli peaaegu täielikult eraldatud suurtehnika hankimiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et arutelu kaitsekulutuste ja investeeringute suurendamise vajaduse üle on muutumas üha olulisemaks nii Saksamaa sees kui ka NATO liitlaste seas. Saksamaa plaane võib vaadelda osana laiemast trendist, mida iseloomustavad muutuvad geopoliitilised tingimused ja uued julgeolekupoliitilised väljakutsed.