Omavalitsuste investeeringute mahajäämus kasvab jätkuvalt: mõjutatud 215,7 miljardit eurot!

Omavalitsuste investeeringute mahajäämus kasvab jätkuvalt: mõjutatud 215,7 miljardit eurot!

Saksamaa omavalitsuste investeeringute mahajäämus saavutas 2023. aastal uue rekordi ja kasvas 15,9 protsenti, kokku 215,7 miljardi euroni. See vastab 29,6 miljardi euro suurusele kasvule eelmise aastaga võrreldes behoerden-spiegel.de teatatud. Tulemused põhinevad Saksamaa Linnauuringute Instituudi (Difu) KfW munitsipaalpaneeli jaoks läbiviidud põhjalikul uuringul.

Eelkõige on mõjutatud koolimajad, mis moodustavad 67,8 miljardi euro suuruse mahajäämusega suurima osa (31 protsenti kogu investeeringumahust). Maantee- ja transporditaristu on samuti tugevalt koormatud summaga 53,4 miljardit eurot (25 protsenti mahajäämusest). Probleem ei puuduta ainult väikseid kogukondi, vaid ka suuremaid linnu. Rohkem kui 50 000 elanikuga linnades teatab peaaegu 90 protsenti omavalitsustest märkimisväärsest investeeringute mahajäämusest, samas kui 2000–5000 elanikuga omavalitsustes on mõjutatud ligikaudu 50 protsenti.

Finantsseis ja tulevikuväljavaated

Omavalitsuste finantsolukorda hindab „piisav“ või „halb“ kaks kolmandikku. Üle 90 protsendi küsitletutest eeldab, et nende rahaline olukord lähiaastatel halveneb. KfW peaökonomist dr Dirk Schumacher rõhutab, et hädasti on vaja sihipärast ja ebabürokraatlikku vahendite jaotamist taristu erifondist.

Kavandatavate investeeringute osas näitavad praegused andmed, et omavalitsused kavandavad 2025. aastaks investeeringuid 48 miljardi euro ulatuses, võrreldes eelmise aasta 47 miljardi euro ja 2023. aasta 43 miljardi euroga. Samas tuleb märkida, et kõik kavandatud investeeringud ei realiseeru, mis on tingitud erinevatest mitterahalistest takistustest. Nende hulka kuuluvad muuhulgas nii ehitusametite personalipuudus kui ka keerulised kooskõlastus- ja dokumenteerimismenetlused.

Spetsiaalsed föderaalriigid ja väljakutsed

Difu sõnul on rahulolematus eriti väljendunud Nordrhein-Westfaleni, Hesseni, Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaades. Võrdluseks näitavad Baieri ja Baden-Württemberg investeerimisolukorras vähem pettumust. Lisaks viitab Difu direktor Carsten Kühl kasvavale vajadusele koolimajadele järele jõuda, seda eelkõige 2026. aastast kehtima hakkava seadusjärgse õiguse tõttu kogupäevasele hooldusele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et taristu vajab Saksamaal kiiret parandamist. Investeeringute mahajäämus ei puuduta ainult koole ja teid, vaid mõjutab ka teisi valdkondi, nagu administratiivhooned, päevakeskused, spordirajatised ja tuletõrje. KfW munitsipaalpaneeli analüüsi kohaselt on otsustava tähtsusega vajalike rahaliste jõupingutuste tegemine infrastruktuuri sobivasse seisukorda viimiseks, et parandada kodanike elukvaliteeti.