Omavalitsused nõuavad erifondist oma õiglast osa: 60 miljardit eurot!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksa rajooniliit kritiseerib omavalitsuste miinimumkvoodi puudumist taristu rahastamise erifondis.

Omavalitsused nõuavad erifondist oma õiglast osa: 60 miljardit eurot!

Saksamaa ringkonnanõukogu on teravalt kritiseerinud taristuinvesteeringute erifondi kavandatavaid meetmeid. Eelkõige ei sisalda praegune valitsuskabineti ettepanek omavalitsustele planeeritud fikseeritud kvooti 60 protsenti 100 miljardi eurost kogusummast, mis peaks riikide käsutusse jääma. Tegevdirektor Hans-Günter Henneke kirjeldas seda tegematajätmist negatiivse signaalina linnadele, linnaosadele ja valdadele. Valitsuskabinetis on täna arutusel seaduseelnõu, millega nähakse ette kokku 500 miljardit eurot täiendavateks investeeringuteks taristusse ja kliimakaitsesse.

Riigid saavad sellest erifondist 100 miljardit eurot, kuigi munitsipaaltaristu vahendite konkreetse jaotuse määravad valitsuskabineti ettepaneku kohaselt riigid ise. Eelnõu eripära on see, et see arvestab rahaliselt nõrkade omavalitsuste vajadustega. Rahandusministeeriumi mullu juunikuu eelnõus oli aga omavalitsustele märgitud 60-protsendiline miinimumkvoot, mida Henneke peab tõhusaks kasvustimulaatoriks hädavajalikuks. Seetõttu nõuab ta, et see õiglane osalemine oleks kindlalt seadusega kinnitatud.

Omavalitsuste nõudmised

Omavalitsuste nõudmised ulatuvad veelgi kaugemale. Ka Saksamaa linnade liidu juht Burkhard Jung nõuab erifondist “õiglast osa”. Omavalitsustel peaks olema õigus saada vähemalt 60 miljardit eurot. Arvestades praeguste hinnangute kohaselt ligi 190 miljardi euroni ulatuvat investeeringute mahajäämust, on omavalitsused seisukohal, et neil on oma kitsikuse parandamiseks vaja rohkem kui mainitud 60 miljardit eurot. Eelmisel aastal registreerisid nad rekordilise puudujäägi, ligi 25 miljardit eurot. Olulisemad probleemid on renoveerimata koolid, sildade remonditööde mahajäämus ja bussiliinide vähenemine.

Omavalitsused nõuavad suurema osa 100 miljardist eurost erifondilt ja nõuavad, et föderaalvalitsus tagaks, et föderaalseaduses võetaks arvesse õiglast osa erifondi jagamisel linnadele ja valdadele. Omavalitsuste hinnangul võiks üle 60 protsendi riiklikest investeeringutest voolata liidumaadesse.

Jaotus ja võtmed

Vahendid jaotatakse Königsteini võtme järgi, mis põhineb liidumaade maksutuludel ja rahvaarvul. Valdade esindajad rõhutavad, et riigid ei tohi omavalitsuste osakaalu vähendada. Siin on vaja selgeid juhiseid, et kiiresti ellu viia hädavajalikud investeeringud omavalitsuste infrastruktuuri.

Kokkuvõttes on esialgne olukord valdade jaoks nii väljakutseid pakkuv kui ka kiireloomuline. Föderaal- ja osariikide valitsustele avaldatav surve kohalikele võimudele õiglust jalule seada kasvab, samal ajal muutub üha selgemaks vajadus erifondide õiglase osa järele. Igapäevane peegel ja n-tv pingelisest olukorrast ja omavalitsuste nõudmistest kiiresti aru andma.