Haigekassasid ähvardavad suured lisamaksed: rahaline olukord on dramaatiline!
Haigekassad suurendavad rahaliste raskuste tõttu täiendavaid sissemakseid. Värskeimad arengud ja taustainfo kohustusliku ravikindlustuse kohta.
Haigekassasid ähvardavad suured lisamaksed: rahaline olukord on dramaatiline!
Saksamaal võivad kohustuslikud kindlustatud inimesed suuremate lisamaksete tõttu peagi seista täiendava koormuse all. Taustaks on rahastamisprobleemid, mis puudutavad paljusid haigekassasid. Vastavalt aruandele täht Handelsblatt viitab Föderaalse Sotsiaalkindlustusameti (BAS) andmetele, mille kohaselt oli 58-st piirkonnaülesest ravikindlustusseltsist 45 finantsolukord 2024. aasta lõpus murettekitav. Enamikul nendest fondidest oli finantsvara alla 20 protsendi igakuistest kuludest, 22-l aga polnud isegi reserve jäänud.
Kohustusliku ravikindlustuse üldine maksemäär on praegu 14,6 protsenti osamakselisest sissetulekust. Kuid paljud haigekassad on sunnitud suurendama oma täiendavaid sissemakseid, mis on keskmiselt umbes 2,5 protsenti, et tugevdada oma rahalisi vahendeid. Kuus haigekassat on 2025. aastal lisamaksemäärasid juba tõstnud ning finantsolukorra ebaselge arengu tõttu on tõenäolised täiendavad kohandused.
Täiendavate osamaksete taust
Täiendavate sissemaksete vajadus on tihedalt seotud kohustusliku ravikindlustussüsteemiga. Tulude täieliku võrdsustamise kehtestamisega 2015. aastal langetati üldmakse määra 15,5 protsendilt 14,6 protsendile. Sellegipoolest seisavad paljud ravikindlustusseltsid silmitsi väljakutsetega oma rahaliste lünkade kaotamisel, mis tuleb katta üksikute kindlustusseltside täiendavate sissemaksetega. Alates 1. jaanuarist 2019 koosnevad need taas pariteedipõhiselt rahastatud sissemaksetest.
Vastavalt regulatsioonile saavad haigekassad tulust sõltuvast lisamaksest tulu nii, nagu vastaks nende liikmete maksemäär kohustusliku ravikindlustuse keskmisele. See määrab selle Föderaalne sotsiaalkindlustusamet haigekassa käsutuses olevad rahalised vahendid lähtuvalt individuaalsest lisamakse määrast, keskmisest sissemaksetest sissetulekust liikme kohta ja liikmete arvust. Eelkõige need haigekassad, kelle sissetulek on alla keskmise, saavad haigekassalt rohkem vahendeid, kui välja maksavad.
Arveldusprotsess on kavandatud igakuise osamaksena, mis hõlmab mitmeid struktuurseid kohandusi ja iga-aastast lõppbilanssi. Arvestades haigekassade ees seisvaid uusi väljakutseid, on ette näha, et nii kindlustatutel kui ka ravikindlustuse esindajatel tuleb välja töötada strateegiad, kuidas hoida tervishoiusüsteemi rahaliselt stabiilsena.