Rekordiliselt kõrgel tasemel haiguspäevad – töölt puudumise peamine põhjus on vaimuhaigused

Rekordiliselt kõrgel tasemel haiguspäevad – töölt puudumise peamine põhjus on vaimuhaigused

Lisaks füüsilistele haigustele tõid eelmisel aastal kaasa töölt puudumiste sagenemise ka vaimuhaigused. AOK tänavuse töölt puudumise aruande kohaselt saavutasid haiguspäevad uue kõrgpunkti. Haigekassa registreeris nimetatud perioodil 216,6 haiguslehe juhtu 100 tööl olnud kindlustatu kohta. See enam kui 30 protsendiline kasv on suuresti tingitud koronaviiruse pandeemia põhjustatud hingamisteede haigustest.

Võrreldes 2012. aastaga suurenesid 48 protsenti ka vaimuhaigustest tingitud töölt puudumise päevad. Kuigi koroonaperioodi kõrghetke järel need arvud veidi langesid, on need siiski üle pandeemiaeelse taseme. AOK teadusinstituudi uuring näitab, et kurnatus, viha ja loidus on kõige levinumad kaebused.

Maailma Terviseorganisatsioon tunnistas läbipõlemise ametlikult haiguseks aastal 2022. See on tingitud kroonilisest tööstressist, mis on põhjustatud ajasurvest, suurest töökoormusest, personalipuudusest ja tihedast graafikust. Haigus avaldub rahutuse, pingete, keskendumisraskuste, selja- ja peavalude, suurenenud vastuvõtlikkusena infektsioonidele ja unehäiretena. Füüsiline ja vaimne kurnatus kasvab kuni pideva kurnatuse seisundini.

Läbipõlemise vältimiseks on soovitatav teada isiklikke piire ja neist kinni pidada, teha regulaarseid pause, mõelda ümber ajaplaneerimisele, anda ülesanded üle ning säilitada hea töö- ja eraelu tasakaal. Olulised on ka sotsiaalsed kontaktid, liikumine, piisav uni ja tervislik toitumine.

Töölt puudumise suurenemine mõjutab eeldatavasti tööturgu ja finantssektorit. Tööandjatel võib tekkida vajadus palgata rohkem töötajaid, et kompenseerida töötajate puudust ja haiguspuhkust. Psüühikahäirete sagenemine nõuab ka töötajate suuremat tuge ja hoolitsust, et tagada tööviljakus ja heaolu.

Vastavalt aruandele www.merkur.de