Õpetajatepaar kritiseerib aegunud lesknaiste hüvitiste eeskirju
Lugege, miks hiline abiellumine võib lesknaistele negatiivselt mõjuda. Lisateavet kehtivate määruste ja reformikutsete kohta.

Õpetajatepaar kritiseerib aegunud lesknaiste hüvitiste eeskirju
Kasseli piirkonnast pärit õpetajapaar Klaus Michel (79) ja Ursula Olbert (69) on kritiseerinud kehtivaid lesetoetuste regulatsioone. Üheksa aastat tagasi sõlmitud hilise abiellumise tõttu Ursula Olbert pensioni ei saa, sest Hesseni riigiteenistuse pensioniseadus näeb ette, et lesehüvitis määratakse vaid juhul, kui abielu on sõlmitud enne pensionile jäämist ja pensionile jäämise tavapärast vanust 65. Kuna Klaus Michel oli abielludes juba 70-aastane, siis tema abikaasale seadus ei kehti.
Klaus Michel kirjeldab õiguslikku olukorda vananenuna ja rõhutab, et klassikalist säteabielu, millele seadus on suunatud, tänapäeval peaaegu ei leia. Ta toob välja, et hilise abiellumise ajend pole enamasti rahaline, vaid armastusest lähtuv. Michel annab mõista, et määrus ei sea neid rahalistesse raskustesse ja nad on hästi kaitstud, kuid ta näeb siiski vajadust seadusemuudatuse järele, mis võiks aidata teisi mõjutatud inimesi.
Sarnane juhtum Kasselis puudutab ka Monika Dieglerit, kelle abikaasa oli abielludes juba üle vanusepiiri. Tavalise lesetoetuse asemel saab ta “raskuste hüvitisena” vaid 150-eurost elatisraha. Elatisabi suurust mõjutavad tugevalt töötulu ja asendustulu, mis tähendab, et Diegler saab töövõimetuspensioni tõttu vähendatud sissemakset 1250 eurot kuus.
Mõjutatud inimesed loodavad, et seadusi muudetakse, et selliseid raskeid juhtumeid vältida. Monika Diegler saatis juba 2023. aastal Hesseni liidumaa parlamendile pöördumise, et oma olukorrale tähelepanu juhtida. Klaus Michel kavatseb Dieglerit nende püüdlustes toetada ja näitab oma optimismi, mainides naljaga pooleks, et plaanib elada nii kaua kui võimalik, et vältida vajadust toetuste järele.
Leskede hüvitiste taotluste menetlemise eest vastutav Kasseli piirkonna volikogu viitab poliitikale ja rõhutab, et kehtivate seaduste kohaldamine konkreetsetel juhtudel on nende ülesanne. Pensionihaldur ei vastuta otsese muudatuse või hinnangu tegemise eest.