Muski DOGE ebaõnnestumine: kus Saksamaa kokkuhoiuplaanid ebaõnnestuvad!

Muski DOGE ebaõnnestumine: kus Saksamaa kokkuhoiuplaanid ebaõnnestuvad!

Saksamaa finantsprobleemid on praeguste arutelude keskmes, kuna föderaalvalitsusel on raskusi eelarve koostamisel. See teeb selgeks, et rahalise olukorra stabiliseerimiseks on vajalikud säästud ja reformid.

Elon Muski programm DOGE, mille ambitsioonikad säästueesmärgid olid 30 protsenti, on seni saavutanud vaid 0,3 protsenti. Need sündmused lisanduvad valitsuste ebaõnnestunud kokkuhoiukatsete nimekirja, mis mõjutavad ka Saksamaad. Selles riigis kutsutakse üles kriitiliselt üle vaatama avaliku sektori kulutused, kuna on palju toetusmeetmeid, mida peetakse ülemääraseks, näiteks herne kääritamise ja plokiahelapõhise turuplatside toetamine. Teatage selles kontekstis Keskendu, et kokkuhoid võib viia malaaria, tuberkuloosi ja HIV-i raviks kasutatavate ravimite väljajätmiseni, mis säästaks kuni 400 miljonit dollarit.

Föderaalsed kulutused lühidalt

Föderaalsete kulutuste põhjalik analüüs näitab, et üle poole kulutustest läheb kahjumlike ettevõtete ja eraisikute toetusteks. Need kulutused seavad riigi rahandusele märkimisväärse koormuse ja väidetavalt peaks föderaalvalitsus vähendama vajadust selliste toetuste järele ning reformima ülekandesüsteemi.

2025. aasta föderaaleelarve leppisid foorijuhid pärast pikka võitlust kokku. Selle lepingu keskne element on 17 miljardi euro suurune “ülemaailmne puudujääk”, mida loodetakse veelgi vähendada, kuni see ametlikult Bundestagile üle antakse. Ettepanekute elluviimisse toetuste laenuks muutmiseks, näiteks Deutsche Bahni jaoks, suhtutakse skeptiliselt, sest asjaomased ettevõtted ei saa ise tulu teenida. bpb juhib tähelepanu.

Reformid ja väljakutsed

Käimasolevad arutelud võlapiduri reformimise üle kujundavad finantspoliitilisi arutelusid. Alates 2011. aastast põhiseadusesse ankurdatud võlapidur lubab uue struktuurse võla moodustamiseks vaid 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Seoses uue võla suurenemisega, milleks eksperdid ennustavad üle 50 miljardi euro, seavad paljud kahtluse alla valitsuse rahalise tegutsemisvõime.

Föderaalvalitsus seisab silmitsi väljakutsega rakendada kokkuhoiumeetmeid avalikke teenuseid ohustamata. Vaja võib olla suuremaid kulutusi haridusele ja integratsioonikursustele. Lähinädalad näitavad, kas valitsus on valmis kurssi muutma, seda eelkõige elektrihindade ja taristuinvesteeringute osas.

Arvestades kirjeldatud probleeme, mis tulenevad nii ebaõnnestunud säästmiskatsetest kui ka rangetest finantsnõuetest, jääb üle oodata, milliseid meetmeid lõpuks Saksamaa finantsstabiilsuse tagamiseks kasutusele võetakse.