ELi uus eelarve: 2 triljonit eurot turvalisuse ja majanduskasvu jaoks!

ELi uus eelarve: 2 triljonit eurot turvalisuse ja majanduskasvu jaoks!

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitas täna põhjaliku ettepaneku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve suurendamiseks. Uus eelarve aastateks 2028–2034 on eeldatavasti ligikaudu 2 triljonit eurot, mis on praegusest eelarvest ligikaudu 700 miljardi euro võrra suurem. See on oluline samm julgeoleku- ja kaitseinvesteeringute tugevdamiseks, eriti geopoliitiliste pingete kontekstis, nagu praegune olukord Venemaaga. Von der Leyen kirjeldas seda eelarvet kui "uue ajastu eelarvet", mis peaks vastama Euroopa ambitsioonidele.[SRF]

Eelarve suurendamisel pole mitte ainult rahalisi, vaid ka võimupoliitilisi mõõtmeid. Tõus võib tugevdada Euroopa Komisjoni positsiooni liidu poliitilisel maastikul. Eelarvet rahastatakse suures osas liikmesriikide sissemaksetest, kusjuures Saksamaa kui tugevaima majanduse osa moodustab ligikaudu veerandi ELi eelarvest. Tulevikus kavatseb komisjon võtta otse eelarvesse vähem raha, et oleks võimalik paindlikumalt reageerida kiiresti areneva globaalse keskkonna väljakutsetele.[BR]

Uued tuluallikad ja riiklikud plaanid

Eelarve suurendamise rahastamiseks pakub Von der Leyen välja erinevaid uusi sissetulekuallikaid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:

• Eine Abgabe für große Unternehmen mit einem Jahresumsatz von über 50 Millionen Euro.
• Eine Abgabe auf nicht für das Recycling gesammelten Elektroschrott.
• Ein Teil der Einnahmen aus nationalen Tabaksteuern, die nach Brüssel fließen sollen.

Samuti nõuab komisjon, et iga ELi riik koostaks riikliku reformi- ja investeerimiskava, et määrata kindlaks, kuidas ELi vahendeid kasutatakse. Selle eesmärk on tagada vahendite sihipärane ja tõhus kasutamine.[SRF]

Pikad läbirääkimised ja mõju Šveitsile

Läbirääkimised uue finantsraamistiku üle kujunevad eeldatavasti pikaks ja keeruliseks. Eelarve suurendamise ettepanekut peavad arutama ja heaks kiitma nii EL-i riigid kui ka Euroopa Parlament. Kui parlament peab tegema häälteenamusega otsuse, siis liikmesriigid peavad eelarve vastu võtma ühehäälselt. Need ulatuslikud läbirääkimised mõjutavad ka Šveitsi, eriti seoses teadus- ja haridusprogrammide täiendava rahastamisega ning suurettevõtete uue maksuga.[BR]

Teine rahaline aspekt on Corona arengufondi tagasimakse, mis algab 2028. aastal ja peaks kestma aastani 2058. Need tagasimaksed võivad nõuda 25–30 miljardit eurot aastas, mis võib panna EL-i liikmesriikidele täiendava finantssurve.[SRF]