Valitsus kavatseb pääseda ligi miljarditele eurodele unustatud pangakontodel!

Valitsus kavatseb pääseda ligi miljarditele eurodele unustatud pangakontodel!

Föderaalvalitsus teatas uue seaduse plaanidest, mille eesmärk on mobiliseerida miljardeid eurosid niinimetatud seisvatelt pangakontodelt. Hinnanguliselt on neil kontodel kaks kuni üheksa miljardit eurot, mis sageli tulenevad pärijateta varadest või surnud kontoomanike ligipääsmatutest kontodest. Need vahendid peaksid liikuma riigi sotsiaalinvesteeringute fondi, nagu on kirjas liidu ja SPD vahelises koalitsioonilepingus.

Selle algatuse keskseks aspektiks on soov kasutada rahalisi vahendeid ühise hüvanguks, sarnaselt sellega, mida on juba rakendatud Suurbritannias. Seal kantakse mitteaktiivsete kontode vahendid pärast 15-aastast kasutamist sotsiaalprojektidesse. Samuti kavatseb föderaalvalitsus kehtestada seisvate kontode juriidilise määratluse ja luua keskregistri nende kontode igakülgseks registreerimiseks.

Väljakutsed ja juriidilised mured

Saksa pangaliit on väljendanud muret kavandatava seadusega seotud juriidiliste takistuste pärast. Praegu puuduvad juriidilised nõuded, mis määraksid perioodi, mille möödudes loetakse konto seisvaks. Saksa Pangaliidu peajurist Thorsten Höche juhib tähelepanu raskustele, mis võivad tekkida riigi võimalikust sekkumisest omandiõigustesse.

Täiendavaks probleemiks on ebaselgus, kas konto liigitatakse passiivseks pärast viit, kümmet või kahekümneaastast liikumist. Praegu läheb Saksa seaduste kohaselt pärijateta vara vastavale liidumaale või föderaalvalitsusele, kui pärijaid ei ole võimalik tuvastada. Pankadel on õigus hoida vahendeid pärast 30 aastat, kui kontot ei liigutata. Unustatud, kuid mitte pärijateta kontode eest kantakse raha 30 aasta pärast ka panka, kuigi pank on kohustatud summa hilisemate nõuete korral välja maksma.

Riskitegurid ja kriitika

Kriitikud hoiatavad, et nende vahendite enneaegne kasutamine võib põhjustada õiguslikke konflikte. Kui valitsus nõuab pankadelt raha, mis võivad kuuluda teisele kontoomanikule, võib see kaasa tuua olulisi õigusvaidlusi. Kui kontoomanik sureb, tuleb esmalt kontrollida, kas pärijaid on. Vastasel juhul tegutseb riik pärijana ja saab pankade vastu nõudeid esitada, kusjuures raha läheks surnu viimase elukoha riiki.

Üldiselt on föderaalvalitsuse plaanid surve all kõrvaldada õiguslik ebakindlus ja määratleda selged eeskirjad seisvate kontode jaoks. Arutelu nendele vahenditele juurdepääsu üle intensiivistub ka järgmistel kuudel, kui töötatakse välja sobiv õiguslik raamistik.

Lisateavet selle teema kohta leiate aadressilt Põhja24 ja MDR.