Pension või pension? Vastuoluline küsimus õigluse kohta Saksamaal!

Pension või pension? Vastuoluline küsimus õigluse kohta Saksamaal!

Saksamaal käib praegu intensiivne arutelu vanadusturvasüsteemide üle. Fookuses on pensionide ja pensionide erinevused. Kui Saksa pensionäri keskmine pension on umbes 1500 eurot kuus, siis föderaalametnikud saavad keskmiselt 3400 eurot ja riigiametnikud koguni kuni 3600 eurot pensionina. See tekitab küsimusi Saksamaa pensionisüsteemi õigluse kohta. Valju Merkuur Erinevused tulenevad erinevatest süsteemidest, mida sageli peetakse ebaõiglaseks.

Uus töö- ja sotsiaalminister ning SPD poliitik Bärbel Bas on võtnud eesmärgiks luua ühtne ja solidaarsuspõhine süsteem. See peaks leevendama Saksamaa pensionikindlustuse rahalist koormust ja looma rohkem õiglust. Samal ajal näitab Saksamaa praegune pensionikindlustus, mis põhineb kolmel sambal - kohustuslik pension, ettevõttepension ja erapension, olulisi lünki. Seadusjärgset pensioni rahastab riik ja see tagab vaid toimetulekupiiri, samas kui ettevõtte- ja erapensionid on sageli ebapiisavad, kuna paljud inimesed pole teinud vastavaid pensionireserve.

Riigiteenistujatele erinevad regulatsioonid

Riigiteenistujad saavad pensioni vormis kasu seadusjärgsest ja ettevõttepensionist. Need pensioniregulatsioonid on sotsiaalse õigluse arutelu keskne punkt, kuna näiteks riigiteenistujad peavad oma pensionilt kogu maksu maksma, samas kui pensionäre maksustatakse vaid osaliselt. Lisaks rahastavad riigiteenistujad oma ravikindlustust eraviisiliselt, erinevalt enamikust seaduslikult kindlustatud pensionäridest.

Praeguses arutelus on erinevad erakonnad esitanud riigiteenistujate pensionide reformimisettepanekuid. Majanduse üldise arengu hindamise ekspertide nõukogu on teinud ettepaneku lisada äsja tööle võetud riigiteenistujad kohustuslikku pensionikindlustusse (GRV) ja määrata neile ka ettevõttepension. Nende ettepanekute eesmärk on saavutada pikaajaline rahaline leevendus ja piirata kommunaalkulusid. Nii Rohelised kui ka SPD toetavad neid lähenemisviise sotsiaalse õigluse osas ja nõuavad kõikehõlmavaid reforme.

Poliitilised reaktsioonid ja tulevikuväljavaated

Poliitiline maastik on aga kaheks. Vasakpoolsed pooldavad ühtset pensionisüsteemi kõigile, FDP suhtub riigiteenistujate üldisesse kaasamisse GRVsse skeptiliselt ja eelistab kogumismudelit. AfD seevastu nõuab poliitikutelt GRV-le sissemakseid ja teeb ettepaneku piirata riigiteenistuja staatust suveräänsete ülesannetega. Arvestades kasvavaid pensionikulutusi, mis peaksid 2040. aastaks jõudma 1,9%ni sisemajanduse koguproduktist, on reformide arutelul valimiskampaanias ja pensionisüsteemi edasises kujundamises keskne roll.

Värskest uuringust selgub, et 81,4% elanikest toetab äsja tööle võetud riigiteenistujate kaasamist GRV-sse. See tõstab esile paljude kodanike soovi õiglasema pensionisüsteemi järele, millest saavad kasu kõik kutserühmad ja mis võib suurendada survet poliitikakujundajatele asjakohaste meetmete võtmiseks.