Pensionimuudatused 2024: Jaanuaris olulised finantsmuudatused pensionäridele
Ajalehe www.ruhr24.de raporti kohaselt on 2024. aastal pensionäridele varuks olulisi muudatusi. Lisaks muutunud vanusepiirangule jõustuvad ka rahalised muudatused. 2024. aasta jaanuarist kehtib kõigile 1958. aastal sündinutele tavapärane vanusepiirang 66 eluaastat. Pensioniiga tõuseb ka 1960. aastal sündinud pikaajalise kindlustusega isikutel. Lisaks suurenevad mahaarvamised „pensionil alates 63. eluaastast“ ja lisanduvad uued sissetulekupiirid. Samuti tõusevad sissemaksete määramise piirmäärad vanades ja uutes liidumaades ning pensioni kontrollväärtus. Suurendatakse kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtliku kindlustuse miinimum- ja maksimummakseid. Miinimumpalga tõus toob kaasa...

Pensionimuudatused 2024: Jaanuaris olulised finantsmuudatused pensionäridele
www.ruhr24.de raporti kohaselt
2024. aasta toob pensionäride jaoks kaasa olulisi muudatusi. Lisaks muutunud vanusepiirangule jõustuvad ka rahalised muudatused. 2024. aasta jaanuarist kehtib kõigile 1958. aastal sündinutele tavapärane vanusepiirang 66 eluaastat. Pensioniiga tõuseb ka 1960. aastal sündinud pikaajalise kindlustusega isikutel. Lisaks suurenevad mahaarvamised „pensionil alates 63. eluaastast“ ja lisanduvad uued sissetulekupiirid. Samuti tõusevad sissemaksete määramise piirmäärad vanades ja uutes liidumaades ning pensioni kontrollväärtus. Suurendatakse kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtliku kindlustuse miinimum- ja maksimummakseid. Miinimumpalga tõus toob kaasa uued sissetulekupiirangud mini- ja keskmise suurusega töökohtade jaoks. Samuti on uus pensionitoetus uutele pensionäridele.
Uued pensionimuudatused võivad avaldada mõningast mõju turule ja finantssektorile. Pensioniea tõstmine tähendab, et pensionärid peavad enne pensionile jäämist kauem töötama. See võib avaldada mõju tööturule, kuna vanemad töötajad jäävad tööturule kauemaks ja seega on noorematele töötajatele vähem töökohti. Lisaks, kuna vanemad töötajad jäävad tööle kauemaks, võib ettevõtetel tekkida vajadus välja töötada uusi tööstruktuure, et võtta arvesse vanemate töötajate vajadusi.
Töövõimetuspensionäride lisatasu piirmäärade tõstmine võib viia selleni, et rohkem pensionäre otsustab kauemaks tööle jääda ja lisasissetulekut teenida. See võib mõjutada tööturgu ja vanemate töötajate tööhõive määra.
Vabatahtliku kindlustuse miinimum- ja maksimummaksete tõstmine kohustuslikus pensionikindlustuses võib viia selleni, et rohkem inimesi otsustab teha täiendavaid kindlustusmakseid vanaduskindlustuse eest. See võib avaldada mõju pensionisektorile, kuna rohkem inimesi laiendab oma pensionisääste ja valib vabatahtliku sissemakse.
Miinimumpalga tõus ja sellega kaasnevad uued sissetulekupiirid mini- ja kesktöökohtade puhul võivad tähendada, et osalise tööajaga töötavad pensionärid saavad suuremat sissetulekut. See võib mõjutada tarbimist, kuna pensionäridel võib olla rohkem raha kulutamiseks.
Maksustatava pensioniosa korrigeerimine 83 protsendilt 84 protsendile võib tähendada, et uued pensionärid peavad tasuma suurema maksusumma. See võib avaldada mõju pensionäride maksutuludele ja finantsplaanidele.
Lugege allikaartiklit aadressil www.ruhr24.de