Pensionitõus 2024. aastal: ostujõud analüüsitud inflatsioonimäära järgi

Pensionitõus 2024. aastal: ostujõud analüüsitud inflatsioonimäära järgi

Miljonid Saksamaa pensionärid ootavad alates 1. juulist oma pensionihüvitiste tõusu. Hoolimata sellest tõusust tekib küsimus, kas see inflatsiooni arvestades tähendab ka vanemas eas rahalise olukorra paranemist. Aastatel 2000–2023 tõusid tarbijahinnad 54,6 protsenti, samal ajal kui lääne pensionäridel tõusid standardpensionid 51,4 protsenti ja idapoolsetel pensionäridel 74,0 protsenti.

Tavapension eeldab, et inimene on töötanud pidevalt 45 aastat ja teeninud keskmiselt 3780 eurot brutokuus. Erinevad põhjused nagu osalise tööajaga töötamine, laste kasvatamisele kulutatud aeg või madalapalgalised töökohad tähendavad aga sageli seda, et tegelikult väljamakstavad pensionid on oluliselt väiksemad. Keskmine pensionimakse suurus oli 2022. aastal 1054 eurot kuus, mis vastab ligikaudu 52-protsendisele kasvule aastatuhande vahetusest.

Inflatsiooni ja pensionitõusu lahknevus aastatel 2010–2020 tuli pensionäridele kasuks tänu suurenenud sissemaksete tuludele Saksamaa pensionikindlustusest. Föderaalvalitsuse praegused plaanid näevad samuti ette, et kohustuslikke pensione tõstetakse igal aastal 2,6 protsenti kuni aastani 2037. Samas juhitakse tähelepanu sellele, et pensionid ei suuda tulevikus enam palkade arenguga sammu pidada. Keerulisemaks muutub ka pensionäride maksuolukord, kuna üha enam pensionäridel tekib maksukohustus, seda eelkõige pensionimaksete suurenemise tõttu.

Pensionisummade ostujõud varieerub oluliselt sõltuvalt teie elukohast. Uuring näitab, et piirkondliku pensionitaseme ja ostujõu kombinatsioon on Lõuna-Saksamaal uute liidumaadega võrreldes ebasoodsam. Sellistes linnades nagu Regensburg on igakuine ostujõud vaid 862 eurot. See teeb selgeks, et elukallidus mõjutab oluliselt pensioni ostujõudu.