Pensioniea toitumine 2025. aastal: veerand elab vähem kui 1500 euroga!

Pensioniea toitumine 2025. aastal: veerand elab vähem kui 1500 euroga!

Ligi veerand Saksamaa pensionäridest elab vähem kui 1500 euroga kuus. Sahra Wagenknecht Alliance'i tellitud föderaalse statistikaameti hinnangu kohaselt on see madal sissetulek 4,4 miljonit pensionäri, mis vastab 23,8 protsendile. Andmed illustreerivad paljude eakate ebakindlaid elutingimusi liiduvabariigis, mis muutub avalikus arutelus üha olulisemaks.

Samas näitab analüüs, et üle pooltel pensionäridel - täpsemalt 9,5 miljonil inimesel ehk 51,8 protsendil - on kuus vaba üle 2000 euro. See viitab selgele sissetulekulõhele pensionäride põlvkonna sees. Tagasivaade varasematele aastatele näitab allpool vaesuspiiri elavate inimeste arvu murettekitavat kasvu. Kui 2024. aastal elas vähem kui 1100 euroga 1,35 miljonit pensionäri, siis 2022. aastal puudutas see summa veel 1,79 miljonit.

Vaesuspiir ja poliitilised reaktsioonid

Suurem osa kohustuslikest pensionidest jääb Saksamaal alla 1250 euro suuruse vaesuspiiri kuus. Andmed näitavad, et 10,1 miljonit sakslast saab oma kohustuslikust pensionist alla 1100 euro. Alla 1300 euro kuus saab 12,4 miljonit pensionäri, mis vastab 66,6 protsendile, alla 1600 euro aga 15,1 miljonit pensionäri, mis moodustab 81,1 protsenti kõigist pensionäridest. Need murettekitavad arvud on pannud Sahra Wagenknechti liidu nõudma poliitilist sekkumist pensionäride elutingimuste parandamiseks.

Uus pensionipakett II, millest teatasid föderaalne tööminister Hubertus Heil (SPD) ja rahandusminister Christian Lindner (FDP), on juba kriitika all. Kui fooriliit üritab pensionitasemeid stabiliseerida ja kapitaliturult saadavat tulu finantseerimiseks kasutada, siis roheliste sõnul pakett vajalikku leevendust ei anna.

Vanem põlvkond ja rikkuse jaotus

Drastiline vastuolu eeldusele, et vaesus suureneb vanemas eas, pärineb professor Bernd Raffelhüschenilt Freiburgi ülikoolist. Ta tõi välja, et Saksamaal on vanematel inimestel teiste vanuserühmadega võrreldes kõige suurem jõukus. See seab pensionäride ühise elureaalsuse tajumise uude konteksti ning näitab, et seenioride rahalist olukorda tuleb vaadelda diferentseeritumalt.

Sahra Wagenknecht ise kirjeldas praegust olukorda kui "meie riigi vaesuse demonstratsiooni". Kasvav lõhe sissetulekutasemete vahel viitab igakülgse reformi vajadusele. Foorikoalitsioon on seetõttu üha süvenevas konfliktis pensioniküsimustes, mis on riigi poliitilisele tegevuskavale oluline väljakutse.

Probleemi süvendab ka praegune majanduslik olukord, mis ei lase paljudel kodanikel vanaduspõlve hüvitada. Axa uuringust selgub, et 32 ​​protsenti sakslastest on pärast Ukraina sõda vähem säästnud. 18–24-aastastest teeb 47 protsenti oma vanaduspäevadeks erarahasid, samas kui 25–34-aastastest teeb sama 63 protsenti. Kuid vaatamata pealtnäha positiivsetele lähenemistele soovib 59 protsenti rohkem säästa, kuid sageli ei saa seda endale lubada.

2025. aasta föderaalvalimistega toimub pensionisüsteemi rahvahääletus, mis võib potentsiaalselt anda uut hoogu arutelule pensionide ja sotsiaalkindlustuse üle. See üksikasjalik arutelu näitab, et elanikkond on väga huvitatud parema pensioni tagamise kursi seadmisest ja pensionisüsteemi kujundamisest aktiivselt osa võtmast.