Suche
Mein Konto
Rostocki finantskrahh: 40,9 miljoni euro suurune puudujääk – mis nüüd saab?
Rostocki linn teatab 2024. aasta finantspuudujäägist 40,9 miljonit eurot. Põhjusteks on sotsiaalkulude suurenemine ja sissetulekute vähenemine.
Rostocki finantskrahh: 40,9 miljoni euro suurune puudujääk – mis nüüd saab?
Rostocki linnavalitsus esitas linnakodanikele 2024. aasta esialgse raamatupidamise aruande. Linna finantseelarves on 40,9 miljoni euro suurune puudujääk pärast 10 miljoni euro väärtuses laenude tagasimaksmist. Algselt planeeriti eelarves kahjumit 35,3 miljonit eurot. See kahjum on halvim aastatulemus alates 2004. aastast.
Finantssenaator dr Chris von Wrycz Rekowski juhib tähelepanu, et üleriigiline kriis omavalitsuste rahanduses on jõudnud ka Rostocki. Negatiivse tulemuse põhjuste hulka kuuluvad kasvav sotsiaalkoormus, kõrged kollektiivlepingud, majanduse stagnatsioon ja maksutulu vähenemine. Lisaks muudeti allapoole rahvastikunäitajaid ja majandusprognoose. Samal ajal kui linna kasumit jaotavad ettevõtted vähenevad, kasvavad nende rahalised vajadused.
Linnavalitsuse meetmed
Väljakutsetele vastamiseks plaanib linnavalitsus tõsta haldusefektiivsust ning optimeerida kulusid personalile, üürile, materjalidele ja energiale. Lisaks nõutakse valla rahanduse põhjalikku ümberkorraldamist. Positiivne on selles kontekstis, et 2024. aastal tehti investeeringuid 112,8 miljoni euro väärtuses, mis on uus rekord. Need investeeringud ületavad eelmiste aastate keskmist ning on võimaldanud edeneda linna infrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel.
Laiemas kontekstis heidab Nordrhein-Westfaleni omavalitsuste rahandust käsitlev uuring valgust struktuurilistele probleemidele, millega paljud omavalitsused silmitsi seisavad. IW Köln aruanded, mille kohaselt on võlgadele kõige tugevam negatiivne mõju riigi kuluhüvitistel ja üldistel eraldistel. Lisaks suurendavad investeeringud ja sotsiaalsiirdemaksed oluliselt võlga, samas kui suuremad maksulaekumised on väiksema mõjuga.
Uuring toob esile, et enne koroonapandeemia puhkemist olid kitsaskohad omavalitsuste eelarvetes vähenenud. Olemasolevate probleemide lahendamiseks soovitatakse meetmete kombinatsiooni, mis hõlmab ka kõrgemaid föderaal- või osariigi valitsuste sotsiaaltoetusi. Ka kavandatav investeerimisfond mahuga 450 miljardit eurot peaks aitama leevendada omavalitsuste koormust.