Suche
Mein Konto
Saksi-Anhalt kavandab uut erifondi – mida see meie jaoks tähendab?
Saksi-Anhalti rahandusminister kavandab föderaalfondide kasutamiseks taristu jaoks spetsiaalseid vahendeid. Järgneb debatt võlapidurduse üle.
Saksi-Anhalt kavandab uut erifondi – mida see meie jaoks tähendab?
Magdeburgis käivad intensiivsed ettevalmistused, et luua Saksi-Anhalti liidumaa infrastruktuuri jaoks eraldi erifond. Rahandusministeerium eesotsas rahandusminister Michael Richteriga (CDU) plaanib sellesse erifondi panna föderaalraha, mille täpne suurus on hetkel ebaselge. Eesmärk on tagada raha kiire ja efektiivne kasutamine ning seeläbi parandada riigi infrastruktuuri. Richter rõhutab, et erifond pakub rohkem paindlikkust kui traditsiooniline lisaeelarve plaan.
Saksi-Anhalti jaoks eraldatavate erivahendite suurust ei ole aga praegu võimalik kindlaks teha, kuna jääb ebaselgeks, kuidas jaotatakse föderaalraha üksikute osariikide vahel. Sellegipoolest tuleb riigi rahandust hoolikalt jälgida, sest Saksi-Anhalt peab tänavu leppima prognoositutega võrreldes märkimisväärsete maksutulude kaotusega. 2025. aastaks ootab rahandusministeerium tulusid ligikaudu 10,036 miljardit eurot, mis tähendab ligikaudu 360 miljonit eurot vähem kui varem koostatud topelteelarve eelnõus. 2026. aastal on oodata 596 miljoni euro suurust langust võrreldes esialgsete plaanidega.
Arutelu võlapiduri üle
Sellega seoses peatati ajutiselt võlapidur kulude puhul, mis ületavad üht protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis mõjutab eelkõige riigikaitset. Olaf Meister organisatsioonist ALLIANCE 90/THE GREENS kritiseerib olemasolevat investeeringute mahajäämust ja nõuab, et uusi võlgu tuleks tõsta ainult infrastruktuuri ja kliimaneutraalsuse eest.
Poliitilised reaktsioonid ja väljakutsed
Riigiminister Rainer Robra (CDU) rõhutas tungivat vajadust konkreetsete seaduste järele võlapiduri rakendamiseks. Debatis esitati kaks võlapiduri modifikatsiooni, mis hõlmavad laenuvõtu laiendamist ja eraldi 500 miljardi euro suurust erifondi. Mitmed parlamendiliikmed, sealhulgas dr Andreas Schmidt (SPD), kutsusid üles investeerima sellistesse põhivaldkondadesse nagu infrastruktuur ja haridus.
Arutelu näitab ka osapoolte erinevaid seisukohti. Nii kritiseeris dr Jan Moldenhauerit (AfD) Ukrainale uute võlgade võtmist ja Saksamaa praegust finantsolukorda. Jörg Bernstein (FDP) kirjeldas uut erifondi läbipaistmatuna ja kutsus üles seadma selgeid prioriteete. Eva von Angern (Die Linke) pöördus CDU vastu ja kutsus üles läbimõeldud maksupoliitikale ja varamaksu kehtestamisele. Daniel Roi (mittekuuluv) rõhutas, et CDU on pärast valimisi oma seisukohti muutnud, Stefan Ruland (CDU) aga märkis, et föderaaleelarvest on puudu 38 miljardit eurot ning probleemid jäid seetõttu lahendamata.
Kuigi osariigi parlamendis toimunud arutelu tekitas elavat sõnavahetust, ei tehtud debati lõpuks konkreetseid otsuseid.
Lisateavet Saksi-Anhalti rahanduse kohta leiate aadressilt stern.de ja asjakohaste poliitiliste arengute jaoks landtag.sachsen-anhalt.de.