Rootsi näitab: Pärandimaksu kaotamine toob majandusimesid!

Rootsi näitab: Pärandimaksu kaotamine toob majandusimesid!

Rootsi on olnud rahandusmaailmas eeskujuks, eriti pärast pärandi- ja varamaksude kaotamist 2004. aastal. Skandinaavia riik on end tõestanud kui edukas rikkuse ja ettevõtluse kasvu paik, mille tulemuseks on suur miljardäride arv. Praeguse teabe kohaselt elab Rootsis 32 dollarimiljardäri, samas kui veel 13 elab väljaspool riiki. See areng pole kasulik mitte ainult miljardäridele endile, vaid seda peetakse ka positiivseks stiimuliks kogu Rootsi majandusele, teatab Keskendu.

Politoloog Martyna Linartas on kritiseerinud pärandi- ja varamaksude mõju. Nende arvates suurendab see maks varanduslikku ebavõrdsust sellistes riikides nagu Saksamaa. Rootsis on pilt aga positiivne: pärandimaksu kaotamine ei ole toonud kaasa kartusi, et varanduse jaotus destabiliseeritakse. Vastupidi, Uppsala ülikooli uuring kinnitab selle reformi arvukaid eeliseid.

Positiivsed majanduslikud mõjud

Pärast pärandimaksu kaotamist oli märgata investeeringute ja uute töökohtade kasvu. Rikkad rootslased naasid varadega kogusummas 17 miljardit eurot, vähendades kapitali väljavoolu. Lisaks said pärijad kasuks väiksemad halduskulud, sest pärandvara üle oli vähem vaidlusi ja perefirmade üleandmise protsess muutus lihtsamaks. See tõi kaasa ka perede ühtekuuluvuse paranemise, mis aitab oluliselt kaasa maksureformi positiivsele mõjule, nagu on märgitud ühes artiklis. Ajakirjanik Watch on kirjeldatud.

Rootsi ühiskonnal on eriline suhtumine rikkusesse ja turumajandusse. Ainult 32% rootslastest toetab rikaste väga kõrgeid makse, samas kui madalapalgalistest on koguni 47% rikaste kõrgete maksude vastu. Pew Research Centeri globaalne uuring näitab, et Rootsis ja Poolas on kõige väiksem inimeste osakaal, kes näevad ebavõrdsust probleemina.

Pikaajalised arengud

Aastatel 1870–1970 oli Rootsi majanduskasv tugev, kuid seda mõjutas 1970. aastate ärivaenulik poliitika. Pärandimaksu ja varamaksu kaotamisega viisid reformid selleni, et ettevõtjad jäid riiki, edendasid ettevõtete alustamist ja investeerisid kohalikesse võrgustikesse. Tegelikult on viimasel kümnendil Rootsis tõusu teinud 501 ettevõtet, mida on rohkem kui Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Hispaanias kokku.

Kokkuvõttes nähakse Rootsit positiivse näitena pärandi- ja varamaksude kaotamise mõjust. Miljardäride arvu suurenemise ja ettevõtluse õitsenguga on riik näidanud oma rahalist atraktiivsust, säilitades samal ajal sotsiaalse stabiilsuse. Isegi Rootsi sotsiaaldemokraadid on võtnud sõna selliste maksude taaskehtestamise vastu, näidates veelgi selle reformi aktsepteerimist.