Šveits tegeleb kulutustega: abipakett EP27 tekitab segadust!

Šveits tegeleb kulutustega: abipakett EP27 tekitab segadust!

Šveits seisab praegu silmitsi tohutute fiskaalpoliitiliste väljakutsetega, mille põhjuseks on osaliselt demograafilised muutused ja jätkuvad sõjalised julgeolekuvajadused. Erinevalt sellistest riikidest nagu Prantsusmaa, Saksamaa, USA ja Itaalia peab Šveits end aga seotuks võlapiduriga, mis ütleb, et föderaalvalitsus saab kulutada ainult nii palju, kui ta sisse võtab. See määrus sunnib Šveitsi oma kulutusi rangelt kontrollima, mis kajastub äsja käivitatud EP27 abipaketis, mille eesmärk on vähendada kulutusi ligi 30 miljardi frangi võrra 28 protsendi võrra. 98 miljardi frangi suuruse kogueelarvega, nagu Economiesuisse teatatud.

EP27 kohtab poliitilist vastupanu, kuid vajadus eelarvedistsipliini järele on eksimatu. Suured võlad toovad kaasa suurema intressikoormuse, mis piirab Šveitsi finantspaindlikkust. Kõrge võlatasemega riigid, nagu Prantsusmaa ja USA, kulutavad suure osa oma sissetulekust laenuintressidele, mis omakorda mõjutab investeeringuid sellistesse võtmevaldkondadesse nagu haridus, infrastruktuur ja julgeolek. Šveitsis seevastu võimaldab madal võlatase paindlikult finantsprioriteete seada.

Põlvkondadevaheline õiglus ja võlapidur

Arutelu võlareegli üle keerleb ka põlvkondadevahelise õigluse küsimuse ümber. Praegune võlapoliitika paneb koorma tulevastele põlvedele, kes peavad täna võetud võlad tagasi maksma. Jätkusuutlik finantspoliitika ei suurenda mitte ainult elanike, investorite ja reitinguagentuuride usaldust, vaid on ülioluline ka riigi stabiilsuse seisukohalt. On ilmne, et võlapidur aitab Šveitsil ära hoida võimalikku võlaspiraali ja seada paika vajalikud prioriteedid, et riigi rahandus püsiks stabiilsena ka kriisi ajal.

Finantsväljakutsete tulevikku suunatud juhtimiseks sisaldab võlapidurireformi lähenemisviis ettepanekuid, mis eristavad avalikku tarbimist vajalikest investeeringutest. Reform võiks muuhulgas vabastada avaliku sektori palgatõusud võlapiirangutest ning suurendada riigi investeeringuid, mis edendavad majandustulemusi ja pikaajalist heaolu. Uuringud näitavad, et haridusse investeeritud 100 eurot võib tuua 200–300 eurot täiendavat maksutulu. Seetõttu nõuavad kriitikud kuldreegli taaskehtestamist, mis tagab, et netoinvesteeringud peavad jääma püsivalt positiivseks, et tagada kapitalivaru ja konkurentsivõime. DIW analüüsitud.

Riigi edasise jõudluse osas tuleb arvestada ka väljakutsetega nagu demograafilised muutused ja kiirenenud digitaliseerumise tempo. Investeeringute korralik juhtimine on vajalik mitmesaja miljardi euro suuruse riigikapitali olemasoleva mahajäämuse likvideerimiseks. Ettepanekud sisaldavad ka riiklike tarbimiskulutuste piirmäära, samas kui sotsiaalkulutused, nagu pensionid, tuleks välja jätta.

Praegused finantstingimused on vastuvõetavad, kuna föderaalvalitsus saab praegu häid tingimusi võlgade haldamiseks. Intresside või võla suurenemine võib aga oluliselt tõsta intressikoormust ja piirata Šveitsi finantsvõimalusi. Lõppkokkuvõttes on oluline välja töötada terviklik ja läbipaistev lähenemisviis, mis võimaldab Šveitsil nii võlapidurit järgida kui ka tulevikku investeerida.