Kuninglik skandaal: kuidas Charles III. kasu salaja heategevusest!

Kuninglik skandaal: kuidas Charles III. kasu salaja heategevusest!

Heategevuslike kohustuste poolest tuntud Briti kuninglik perekond on nüüd kriitika tules. Kuigi kuningas Charles III. Vähi heategevusorganisatsiooni Macmillan avalikult propageerides jääb varju varju see, et alates 2005. aastast on heategevusorganisatsioon maksnud monarhile eraomandis olevas hoones büroopindade eest üüri ligi 20 miljonit eurot. Selle ilmutuse poolt päevauudised teatatud tõstatab küsimusi kuningliku heategevuse läbipaistvuse ja eetika kohta.

Briti avalikkus on ärevil kuninglike perekonna rahaliste segaduste pärast. Channel 4 ja Sunday Timesi uurimine näitab, et kuninglik perekond ei saa kasu mitte ainult avalikkuse, vaid ka valitsusasutuste, nagu NHS ja koolide annetustest. Need asutused maksavad kuninglikule perekonnale suuri summasid, teenides samal ajal Briti kodanikke. Dame Margaret Hodge, läbipaistvusarutelu silmapaistev hääl, ütles: "Igaüks, kes on avalikkuse silmis nagu kuninglikud perekonnad, vajab puhast lehte."

Monarhia varjukülg

Rahavood, mida kuninglik perekond saavad, on šokeerivad. Igal aastal laekub riigilt kuninglike kassasse umbes 100 miljonit eurot, mida tuntakse riigitoetusena. See katab paleede, personali ja ametlike esinemiste kulud. Kuid see pole veel kõik: kuningas Charles ja prints William teenivad ka Lancasteri ja Cornwalli hertsogkondadelt kahekohalisi miljoneid, mis keskajal kuningatelt konfiskeeriti. Need hertsogiriigid, mis toimivad omamoodi lörtsifondina, on veel üks näide kuninglike perekonna tulusatest äritehingutest. sn.at teatatud.

Teine näide rahalistest segadustest on ladu, mida NHS kasutab kiirabiautode majutamiseks. Siin maksab tervishoiuteenus Charles III-le 15 aasta jooksul 13,6 miljonit eurot. Prints William saab kasu ka tulusast tehingust sõjaväega, kes on alates 2004. aastast maksnud Cornwalli dokkide eest ligi 1,2 miljonit eurot. Lisaks maksavad riigikoolid maa rentimise eest, millel nad asuvad, umbes 710 000 eurot, ilma et kuninglikud perekonnad peaksid makse maksma.

Avalikkuse reaktsioonid ja nõudmised läbipaistvuse järele

Briti ajakirjandus kirjeldab olukorda kui palee PR-katastroofi. Arutelu ei käi ainult eetiliste mõjude üle, vaid ka põhiküsimuse üle, kas monarhia peaks kasu saama avalikkust teenivatest institutsioonidest. Autor Guy Shrubsole nõuab eraomandi tagastamist riigile ja väidab, et hertsogkonnad tuleks laiali saata, et kasum riigikassasse suunata.

Vaatamata poliitikute üksikutele katsetele nõuda kuningliku perekonna varade osas suuremat läbipaistvust, on need minevikus läbi kukkunud. Uued paljastused võivad aga olla pöördepunktiks, olenevalt Briti elanikkonna reaktsioonist. Seni pole suuremat kära olnud, kuid arutelu monarhia rahalise vastutuse üle käib täie hooga.