Mure Hesseni pärast: kontrollikoda kutsub üles säästmisele ja lohakale digitaliseerimisele

Mure Hesseni pärast: kontrollikoda kutsub üles säästmisele ja lohakale digitaliseerimisele

Hesseni kontrollikoja ametist lahkuv president Walter Wallmann esitles oma viimast 2023. aasta riigi rahanduse aastaaruannet 26. mail 2025 Wiesbadenis. Selles raportis väljendas ta põhjapanevat muret riigi rahanduse pärast ja hoiatas, et föderaalse investeerimispaketi investeeringud peaksid liikuma ainult projektidesse, mida tegelikult vaja on. Wallmann rõhutas, et vahendid ei tohiks tarbimisse voolata ning investeeringute tegemisel tuleb arvestada järelkuludega. On ülioluline, et ükski erifondi miljarditest ei läheks raisku.

Ta tõi välja, et 2029. aastaks on maksuprognoos oluliselt madalam ning USA ettevõtted tõmbuvad üha enam Saksamaalt välja. Wallmann võttis kokku, et üldised tingimused on viimase kaheteistkümne aastaga halvenenud ja väljakutsed pidevate kriiside taustal aina suurenevad. Föderaalse finantspaketiga seotud 500 miljardit eurot, millest 100 miljardit eurot läheb osariikidele ja omavalitsustele, tuleks kasutada vaid lisameetmeteks. Seda peetakse vajalikuks sammuks finantsstabiilsuse tagamiseks.

Digitaliseerimine ja bürokraatia

Riigikontroll on jätkanud tõsiste bürokraatia ja digitaliseerimise probleemide avastamist. Kümnest uuritud Hesseni politsei tõendipunktist oli kaebusi seitsmes ja politsei töötab kuni 2021. aasta lõpuni peamiselt paberiga. See toob kaasa ebaselge dokumentatsiooni selliste tõendite, nagu narkootikumide ja võltsraha, asukoha kohta. Kuigi üleminek digitaalsele tõendite haldamisele on käimas, põhjustab erinevate ametiasutuste mahajäämus tarbetuid kulusid ja ajakadu.

Eelarve- ja majandusjuhtimise auditi aruanne sisaldas ka kohtusüsteemi tegevust. Igal aastal toodab see umbes 21 000 joonmeetrit dokumente, kusjuures palju materjali talletatakse tarbetult. 2021. aastal kulus arhiveerimisele üle kuue miljoni euro, kusjuures võimalik oli eraldada 10 000 joonmeetrit. Samuti selgus, et vanade materjalide hävitamine kohtute poolt on viis korda kallim kui erafirmade palkamine.

Väljakutsed ja rahaline olukord

Kinnistusraamatute digiteerimine on kestnud juba 20 aastat, kuid pole veel lõppenud, mis nõuab lisaraha ligikaudu 2,8 miljonit eurot. Andmete uude süsteemi viimiseks oleks vajalik personalikulu vähemalt seitse miljonit eurot. Nendest väljakutsetest hoolimata kavandab tulevane CDU/SPD osariigi valitsus meetmeid digitaliseerimiseks ja bürokraatia vähendamiseks, sealhulgas sõltumatu digiministeeriumi loomist.

Wallmann kritiseeris ka tuuleturbiinide ebapiisavaid ohutusnõudeid, mis võivad riiki rahaliselt ohustada. Tagasivaade rahandusele näitab, et personalikulud kasvasid 8,7 miljardilt eurolt 11,3 miljardi euroni. Arvestades 2023. aasta oodatavat maksutulude vähenemist miljardi euro võrra, on selge, et investeeringud kliimakaitsesse ja energia üleminekusse jäävad tulude vähenemisest hoolimata vajalikuks.

Üldiselt nõuab kontrollikoda lihtsamaid seadusi ja mitmekordsest andmete kogumisest loobumist, et suurendada haldustõhusust ja vältida tulevasi finantsprobleeme. Föderaalsest investeerimispaketist saadavaid lisavahendeid tuleks väljakutsetest ülesaamiseks ja finantspaindlikkuse parandamiseks kasutada targalt.

Wallmanni hoiatused ja ettepanekud tunduvad finantssektori praeguse kriisi taustal seda pakilisemad, eriti kui võtta arvesse eesseisvaid väljakutseid digitaliseerimise ja avaliku halduse vallas. Vastutustundliku finantspoliitika vaimus on nüüd aeg reageerida.

Lisateabe saamiseks vaadake aruandlust Aeg võrgus ja Hesse näitus suunata.