Haiglate arv tõusuteel: rahamuredest hoolimata särab lootus!

Haiglate arv tõusuteel: rahamuredest hoolimata särab lootus!

Šveitsi haiglate finantsolukord on jätkuvalt pingeline, kuigi mõned rajatised näitavad positiivseid signaale. Kuigi Baseli ülikooli haigla (USB) prognoosib 2024. aastaks 200 000 frangi suurust kasumit, on kahjutsoonis endiselt palju haiglaid. Direktorite nõukogu esimees Robert-Jan Bumbacher rõhutab, et USB on teel rahalise edu poole, kuid üldine ülevaade näitab teistsugust pilti. Zürichi ülikooli haigla teatas 2023. aastal umbes 30 miljoni frangi suurusest kahjumist, mis on paranemine võrreldes 49 miljoni frangiga eelmisel aastal. Berni saarestikus registreeriti samuti ligi 24 miljoni frangi suurune kahjum, mida võib siiski pidada edusammuks võrreldes eelmise aastaga, mil see oli üle kolme korra suurem.

Paljude haiglate rahaline olukord on üldiselt endiselt problemaatiline. SRF Bundeshausi toimetaja Christine Wanneri sõnul ei tohiks positiivseid arenguid enneaegselt tõlgendada kui trendi pöördumist. 2023. aasta keskmine EBITDA marginaal on vaid 1,8%, mis näitab selgelt, et paljud haiglad ei saavuta sihtmarginaali. Tulevikku investeerimiseks – eriti seoses vananeva elanikkonnaga – on vaja ca 10% suuremat kasumit.

Haiglasüsteemi võitjad ja kaotajad

Küsitlus autor Medinside illustreerib erinevate haiglate rahalisi raskusi. Terviseökonomist Heinz Locher kirjeldab olukorda "dramaatilisena" ja hoiatab võimalike probleemide eest uute hoonetega järgmise 10–15 aasta jooksul. Eriti murettekitav on selliste asutuste olukord nagu Aarau haigla, Freiburgi haigla ja St. Galleni haiglad, mis on kriitilises rahalises olukorras.

Seevastu on stabiilsete majandustulemustega haiglaid, näiteks Zollikerbergi haigla, mis saavutas kõrgeima EBITDA marginaali 12,7%. Thurgau haiglad, Limmattal, Bülach ja Wetzikon on samuti kõik üle 10% piiri. Selle marginaaliga asutused saavad oma tegevust pikas perspektiivis kindlustada, samas kui tabeli alumises pooles olevad asutused seisavad silmitsi rahaliste piirangutega. Rahutused ja kiired muutused strateegias on avaldanud negatiivset mõju ka majandustulemustele, näiteks Lindenhof Groupis.

Haiglaravi tulevikuväljavaated

Finantsolukorda mõjutavad välised tegurid, nagu tõhusam personali planeerimine ja vähenenud sõltuvus välistest õendustöötajatest USB-s, mida direktor Rakesh Padiyath nimetab edu osaks. Sellest hoolimata jääb kantonite toetus peamiselt lühiajaliseks ja seda ei peeta jätkusuutlikuks lahenduseks. Pikemas perspektiivis nõuab haiglaravi terviklikku, piirkonnaülest planeerimist, et muutuvas demograafilises kontekstis oleks võimalik asjakohaselt reageerida patsientide kasvavatele vajadustele.

Üldiselt on selge, et Šveitsi haiglasüsteemi ees seisvad väljakutsed on kaugeleulatuvad ning see, kuidas asutused kohandavad oma struktuure ja strateegiaid tulevase finantsstabiilsuse saavutamiseks, on otsustava tähtsusega.