Riik tahab seisvaid kontosid: raha sotsiaalseks otstarbeks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uurige, kuidas kavatseb riik kasutada seisvaid kontosid sotsiaalsetel eesmärkidel ja millised regulatsioonid puuduvad.

Riik tahab seisvaid kontosid: raha sotsiaalseks otstarbeks!

Saksamaal arutletakse üha enam selle üle, kuidas toimida seisvate kontodega, mis sageli tegutsevad maksuameti varjus. Kui tavaliselt hoiavad kodanikud oma pangakontodel ja hoiustel silma peal, siis teine ​​ja kolmas konto unustatakse sageli ära. Selle peamiseks põhjuseks on kontoomaniku surm, ilma et pärijad oleks nende kontode olemasolust teadlikud. Föderaalvalitsus on nüüd tõstatanud küsimuse, kuidas tuleks neid sageli avastamata vahendeid käsitleda.

Liidu ja SPD vaheline koalitsioonileping näeb ette, et seisvate kontode vahendeid soovitakse kasutada käibeloleva riikliku investeerimisfondi jaoks sotsiaalsetel eesmärkidel. See idee tekitab aga palju arutelu ja kriitikat, kuna Saksamaal puudub praegu selliste kontode käsitlemiseks õiguslik raamistik. Praegu lähevad vahendid pärast 30-aastast tegevusetust pankadele, kes peavad need seejärel kasumina maksustama. Selguse loomiseks näib vaja põhjapanevat reformi.

Reformiettepanekud ja väljakutsed

Olukorra parandamiseks tehakse muuhulgas ettepanek kohustada pankasid seisvate kontode kohta teatama ametlikule organile. Need aruanded võivad aidata suurendada läbipaistvust ja tagada, et raha ei jääks kasutamata. Kuid need ideed seisavad silmitsi väljakutsega, kuna endiselt puuduvad siduvad kriteeriumid, mis määratleksid, millal konto loetakse seisvaks.

Dokument pärit Liidupäev annab lisateavet ja näitab, et arutelu seisvate kontode üle pole mitte ainult seaduslik, vaid ka eetiline. Küsimus, kes peaks nendest vahenditest lõpuks kasu saama, jääb lahtiseks.

Eksperdid kutsuvad valitsust üles looma selgeid raamtingimusi, et reguleerida juurdepääsu seisvatele kontodele ja kasutada vahendeid mõistlikult. Kriitikud väidavad, et need meetmed ei mõjuta mitte ainult pärijate rahalisi õigusi, vaid võivad tekitada ka põhimõttelise arutelu omandi ja rikkuse üle digitaalajastul.

Avalikkus ja finantseksperdid suhtuvad valitsuse ettepanekutesse erinevalt. Saab näha, kas ja millal jõustub õiguslik regulatsioon, mis vastab praegustele väljakutsetele. Vahepeal seisavad paljud kontoomanikud ja nende pärijad silmitsi ebakindlusega, kas nende süsteemis olevaid vahendeid kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel või kaovad nad pankade finantsudu.